Turgudel toimunud tormi keskpunktis olid eurotsooni suuruselt kolmas ja neljas majandus Itaalia ja Hispaania, kirjutab The Guardian.
„Hispaania on Euroopa tormi absoluutses keskmes,“ tunnistas rahandusminister Luis de Guindos, kes keeldus välistamast lõpuks ka päästepaketti, kuid kinnitas, et seda saab vältida.
Itaalias seisab peaminister Mario Monti valitsus silmitsi kasvava vaenulikkusega tööturureformidele ning juba riigi avaliku sektori võla suurus iseenesest muudab Itaalia närviliste maaklerite ohvriks.
Turgudele avaldas mõju ka võimalus, et Kreeka valijad lükkavad kokkuhoiumeetmed tagasi ning Prantsuse valijad jätavad president Nicolas Sarkozy teisest ametiajast ilma.
Kreekas toimuvad parlamendivalimised 6. mail. Arvamusküsitlused näitavad, et kokkuhoiumeetmeid pooldavate parteide toetus rahva hulgas on liiga väike, et nad võiksid valitsuse moodustada.
Hispaania kümneaastaste võlakirjade intressimäär jõudis esimest korda pärast jaanuari kuue protsendini. Aktsiad kukkusid Madridis ligi kolm protsenti, jõudes madalaimale tasemele pärast 2009. aasta märtsi.
Itaalias kukkusid aktsiate hinnad viis protsenti, sest levivad kuulujutud, et valitsus valmistub kasvuennustusi vähendama. Mitmete pankade aktsiatega kauplemine peatati, pärast seda kui need järsult kukkusid.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy hoiatas senati ees esinedes, et valitsus peab kokkuhoiuplaanidele kindlaks jääma. „Pole kahtlust, et Hispaania tulevik on suurel määral kaalul ning ka majanduskasv ja töökohtade loomine tulevastel aastatel,“ ütles Rajoy.
Hispaania keskpanga president Miguel Ángel Fernández Ordóñez hoiatas aga, et kui majanduslik olukord ei parane, vajavad riigi hädasolevad pangad uuesti valitsuse poolt päästmist. Järjestikused kokkuhoiumeetmete lained on kasvatanud Hispaania tööpuuduse 23 protsendini. Ilma tööta on umbes 50 protsenti noortest.
