Plaani järgi asustatakse pagulased Itaaliast, Kreekast ja Ungarist ümber teistesse liikmesriikidesse.

Neli Kesk-Euroopa riiki hääletasid jaotusplaanile vastu. Sotsiaalmeedias levivate väidete kohaselt olid nendeks Tšehhi, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari. Soome ei hääletanud ja teised riigid olid poolt.

BBC korrespondent Chris Morrise sõnul on äärmiselt ebatavaline, et selline suveräänsust puudutav teema otsustatakse mitte ühehäälselt vaid enamuse häältega.

Plaan peaks jõustuma kahe aasta jooksul.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on Eesti valitsus Euroopa Komisjoni uue varjupaigataotlejate jaotuskavaga põhimõtteliselt nõus. Eesti on valmis vastu võtma umbes 500 põgenikku.

„Usun, et tegemist oli õiglase, mõistliku ja ühtse Euroopa tuleviku seisukohalt hädavajaliku kokkuleppega. Kuigi mõni riik ei nõustunud ümberjagamise põhimõtetega, on siiski oluline, et leiti lahendus, mis enamikule sobis ja mida kõik täidavad. Äärmiselt tähtis on samuti see, et ka tulevikus teevad pagulaste ümberpaigutamise otsuse liikmesriigid ühiselt ja seda ei volitatud Euroopa Komisjonile,“ ütles siseminister Hanno Pevkur.

"Kõik mõistavad vajadust tegeleda veelgi enam piiri tugevdamise, inimsmugeldajate tabamise, kaitset mittevajavate inimeste tagasisaatmise ja muu sellisega, ent lahendust vajas ka inimeste ümberpaigutamine Itaaliast ja Kreekast ning see oligi tänase päeva olulisim otsus. Nüüd saavad valitsusjuhid homsel ülemkogul keskenduda pikemaajalistele lahendustele selleks, et Euroopa Liitu saabuvate põgenike arv väheneks," täiendas Pevkur.

Siseministri kinnitusel näitas tänase otsuse kaalu ka see, et vabatahtlikult liitusid täiendavate panustega Taani, kellel oli õigus mitte osaleda pagulaste abistamises, ning väljastpoolt Euroopa Liitu Norra ning Šveits.

Tänase ministrite kohtumise eesmärk oli arutada Euroopa Komisjoni 9. septembril tehtud ettepanekut, mille kohaselt on vajadus Euroopa riikide vahel jagada kokku 120 000 Itaalias ja Kreekas olevat pagulast.

Jaga
Kommentaarid