Cooke ütles, et tahtis rõhutada, kui tõsiselt olukorda võetakse. Eelmisel nädalal kontrollisid EMA organid trombikahtluste kohta tulnud informatsiooni ning teatati selgelt, et vaktsiini kasu on endiselt suurem kui kahjud.

Cooke teatas, et ei kavatse praegu rääkida teadusliku uurimise tulemustest, vaid protsessist ja ajakavast.

Cooke ütles, et olukord ei ole ootamatu. Kui miljoneid inimesi vaktsineeritakse, ilmneb selle järel erinevaid sümptomeid. EMA ülesanne on Cooke’i sõnul välja selgitada, kas tegemist on tõelise kõrvalmõju või juhusega.

Cooke rääkis EMA ohutuskomitee koosseisust. Selles on eksperdid, ka spetsiaalselt veresoonte ummistuste eksperdid, kes peavad välja selgitama, ka vaktsiini ja veresoonte ummistuste vahel on seos. See nõuab hoolikat ja detailset analüüsi.

Cooke ütles, et eelmisel nädalal koguneti asja arutama mitu korda. Eksperdid kogunesid juhtumitele hinnangut andma ka täna. Cooke’i sõnul on raporteeritud juhtumeid juurde tulnud, kui arutelu selle teema ümber on hoogustunud. Neljapäeval koguneb EMA eksperte kuulama ja teavitab seejärel hindamise tulemustest avalikkust.

Cooke’i sõnul ei ole tõendeid, et sümptomeid põhjustaks vaktsiin, kliinilistel katsetustel selliseid kõrvalmõjusid ei esinenud. Vaktsineeritutel ei ole esinenud rohkem veretrombe kui rahvastiku hulgas üldiselt.

Küsimusele Saksamaalt teatatud surmajuhtumite kohta vastas Cooke, et juhtumite kohta tuleb pidevalt uusi detaile. On näha, et juhtumid võivad olla seotud teatud gruppidega, aga praegu ei saa seda rohkem kommenteerida.

Cooke’ilt küsiti ka, kas sümptomid on seotud mingi kindla vaktsiinipartiiga.

Cooke vastas, et alguses kahtlustati, et nende kõrvalmõjudega on seotud teatud vaktsiinipartiid. Eksperdid uurivad, kas tootmisprotsessis võib olla mingi vahelduvust, mis võiks põhjuseks olla.

Küsitakse ka, kas on mõistlik vaktsineerimine katkestada, kui kasu on suurem kui kahju.

Cooke’i sõnul põhinevad riigi tasandil tehtud otsused seal olemas oleval informatsioonil ja liikmesriikidel on õigus selliseid otsuseid teha. EMA ülesanne on välja selgitada, kas sümptomitel on seos vaktsiiniga või on tegemist juhusega.

Küsitakse, milliseid valikuvõimalusi on EMA-l pärast neljapäeval hinnangu saamist.

Cooke’i sõnul on mitmeid võimalusi ja ta ei taha otsustega spekuleerima hakata. Esmatähtis on, et vaktsiine saaks kasutada ohutult. Kui see eeldab lisahoiatust, seda kaalutakse. Kui tegemist oleks probleemiga, mida ei suudeta lahendada, tegutsetakse sellele vastavalt.

Küsimus: kas kardate, et inimesed ei usalda enam vaktsiine? Cooke sõnul tuleb rõhutada, et usaldus vaktsiinide ohutuse ja efektiivsuse vastu on EMA-le kõige tähtsam. Usaldus vaktsiinide vastu võib nõrgeneda, aga EMA ülesanne on kindlustada eurooplaste ohutus.

Kui palju juhtumeid üldse teada on? Cooke jätab täpse arvu meelega ütlemata, sest olukord on pidevas muutumises. 10. märtsil oli juhtumeid üle 30 viiest miljonist vaktsineeritust. See arv ei pea enam paika, sest ka nädalavahetusel on raporteeritud juhtumeid juurde tulnud. On hea, et informatsiooni juurde tuleb, sest see suurendab arusaamist juhtumite leviku kohta.

Belgia ajakirjanik küsis, kas EMA soovitab vaktsineeritavate tausta uurimist. Vastas EMA ravimiekspert Peter Arlett, kelle sõnul sureb koroonaviiruse tõttu tuhandeid inimesi ja vaktsiinid hoiavad efektiivselt ära tõsist haigust ja surma. Kui hinnangu järel nähakse põhjuse-tagajärje seost ja indiviidides soodumusi, saab riski vähendada. Enne tuleb aga neljapäeval antav hinnang ära oodata.

Küsimus: miks on liikmesriikidel EMA-ga võrreldes nii erinev arusaam ja kas vaktsiin sai heakskiidu liige kiiresti? Cooke’i sõnul ootavad liikmesriigid EMA hinnangut, enne kui otsustavad oma tegevuse üle. EMA võtab seda vastutust väga tõsiselt. Kõigi vaktsiinide kohta on ammendavad kliinilised andmed, mis näitavad efektiivsust ja ohutust. Cooke kordab veel kord, et EMA on veendunud, et AstraZeneca vaktsiini kasu on selgelt suurem kui kahju.