Uued normid, mis tagavad EL-i eeskirjade rikkumisest teatajatele senisest parema kaitse, hõlmavad riigihangete, finantsteenuste, rahapesu vältimise, tuumaohutuse, rahvatervise ja andmekaitse valdkondi.

Normide osas saavutas Parlament EL-i nõukoguga kokkuleppe märtsis.

Normidega luuakse turvalised teavitamiskanalid nii era- kui ka avalikus sektoris. Samuti saab rikkumistest teavitada EL-i institutsioone ja asutusi. Kui asutusesisese teavitamiskanali kaudu antud informatsoonile ei reageerita ja vilepuhuja edastab rikkumise info avalikkusele, siis on ta endiselt normidega ette nähtud kaitse all.

Lisaks kehtestatakse meetmed, mis kaitsevad rikkumistest teatavaid inimesi, nende abistajaid ja sugulasi ähvardamise, vallandamise ning muu kättemaksu eest.

Liikmesriigid peavad ka tagama, et rikkumistest teatajatel on tasuta ligipääs sõltumatule informatsioonile ja nõustamisele rikkumistest teavitamise menetluste kohta.

"Skandaalid nagu Luxleaks ja Panama paberid on näidanud, kui ebakindel on vilepuhujate olukord täna. Euroopa Parlamendi valimiste eel saadab parlament selge signaali, et on kuulnud kodanike muret ja toetab kaitsemeetmete tugevdamist, et tagada nende ja rikkumistest teavitajate turvalisus," ütles raporti üks tegijatest, Virginie Rozière (S&D, FR).

Eeskirjad vajavad jõustumiseks EL-i nõukogu ametlikku heakskiitu. Liikmesriikidel on seejärel kaks aastat direktiivi rakendamiseks.