Arutelu, millel osaled komisjoni president José Manuel Barroso ja eesistujariigi Iirimaa Euroopa asjade minister Lucinda Creighton, oli parlamendi viimane seisukohavõtt enne 7. ja 8. veebruari ülemkogu, teatab Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis.

Saadikud avaldasid lootust, et Euroopa Liidu riigijuhid jõuavad kokkuleppele liidu 2014.-2020. aasta eelarves, mis arvestab nii kohustuslike kulude kui ootamatutele olukordadele reageerimiseks vajaliku paindlikkusega. Liidu pikaajalist eelarvet ei saa kinnitada ilma parlamendi heakskiiduta.

Mitmed saadikud kritiseerisid liikmesriikide püüdlusi kärpida komisjoni koostatud eelarveettepanekut, arvestamata tagajärgedega.

"Kärped puudutavad peaasjalikult innovatsiooni, jätkusuutlikku arengut, teadusuuringuid ja noorte töötuse vastu võitlemist. Just seal on neid kõige rohkem tunda. Kas see on vastutustundlik? Kuidas seda õigustada?" küsis Rebecca Harms (Rohelised/Euroopa Vabaliit, Saksamaa).

Paindlikkusega ootamatuste vastu

Mitmeaastane finantsraamistik (MFF) seab piirid Euroopa Liidu kulutustele nii eelarveaasta kui eelarverea kaupa seitsmeks aastaks. Kui parlament ja liikmesriigid lepivad kokku iga-aastases eelarves, tuleb neil arvesse võtta pikaaegse eelarve piiranguid. Mitmed saadikud rõhutasid, et majanduskriis ei tohiks piirata Euroopa Liidu ambitsioonikamat eelarvet, kui kriis läbi saab.

"Me ei lepi kunagi seitsmeaastase kokkuhoiueelarvega. Seda tehes aktsepteerime me ka lõpmatut kriisi. Me ei ole nii pessimistlikud," rõhutas Joseph Daul (Euroopa Rahvapartei, Prantsusmaa).

Mitmed saadikud viitasid vajadusele muuta eelarve paindlikumaks nii aastate kui eelarveridade lõikes ning vaadata pikaajaline eelarve läbi poole perioodi möödumisel.

"Pakun välja nn "loojanguklausli", mis tähendab, et parlament peaks andma eelarvele uue heakskiidu kolme aasta möödumisel pikaajalise eelarve vastuvõtmisest," leidis Guy Verhofstadt (Allianns Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest, Belgia).

Euroopa Liit ei tohi liikuda ebaseadusliku eelarvepuudujäägi poole

Mitmed saadikud väljendasid muret selle üle, et liit võtab kohustusi, ent ei näe ette eelarvet nende täitmiseks.

Parlamendi president Martin Schulz ütles, et ta ei kirjuta alla ühelegi eelarveotsusele, mis viib defitsiidini: "Ma lihtsalt ei tee seda. Isegi kui parlament mulle seda ütleb, ei tee ma seda, sest see on ebaseaduslik otsus. Aluslepingud nõuavad meilt eelarve tasakaalu."

Uued Euroopa Liidu sissetulekuallikad vähendaksid pingeid

Saadikud rõhutasid ka vajadust vähendada liikmesriikidevahelist võitlust selle nimel, kes kaupleb välja parima erandi või kõrgeima võimaliku tagasimakse. Euroopa Liidu eelarve rahastamine nn "omavahenditest" oleks lahendus, mis aitaks vähendada liikmesriikide sissemakseid ning lõpetada nn maksjate ja saajate vahelised vastuolud.

"Me vajame iseseisvaid rahastamisvõimalusi, et lõpetada see häbitu riikide vastandamine või tagasimaksetega kemplemine," märkis Hannes Swoboda.

Kulutada vähem, aga paremini

Mõned saadikud märkisid, et väiksem, aga reformitud eelarve toimiks paremini kui praegune.

"Me peame loobuma arusaamast, et Euroopa probleemide lahendus peitub suuremas eelarves. Selle asemel vajame hoopis paremat eelarvet," ütles Martin Callanan (Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, Suurbritannia). Ühe võimaliku kokkuhoiukohana nimetas Callanan Euroopa Parlamendi igakuise Strasbourg'i-sõidu lõpetamist.

"Ma tean, et selle hoone ülalpidamiskulud on tilk ookeanis, kuid see oleks äärmiselt tähelepanuväärne samm, millega me vabaneksime ühest kallist minevikuigandist," märkis Callanan.

Ülemkogu on protsessi algus, mitte lõpp

"Ülemkogul saavutatav ei tähenda lõplikku lahendust. Seejärel toimuvad põhjalikud läbirääkimised parlamendiga. Ülemkogu kohtumine on seega protsessi algus ja mitte lõpp," võttis asja kokku Iirimaa Euroopa asjade minister Lucinda Creighton.

Crieghton lisas, et eelarve paindlikkus, pikaajalise eelarve hindamine poole ajaraamistiku möödumisel ning omavahendite kasutuselevõtt on ettepanekud, mida kindlasti arvesse võetakse ja arutatakse.