Euroopa liitub võidujooksuga Marsile
“Meie arvates on tehniliselt võimalik saata mehitatud missioon kuule aastatel 2020-2025 ja siis 2030.- 2035. aastal Marsile,” ütles ESA kosmoseuurimise programmi Aurora projektijuht Franco Ongaro.
“Enne Marsile minekut on vaja uuesti kuule minna,” seletas ta kosmoseteadlastele ja töösturitele. “Ükski Apollo programmi kallal töötanud inimestest ei ole enam tegev. Me peame kõndimise selgeks saama, enne kui me jooksma hakkame.”
Ongaro eitas võistlust USA kosmoseagentuuriga NASA ja avaldas lootust, et ameeriklased, eurooplased ja venelased teevad Marsi paremaks tundmaõppimiseks koostööd.
Jõulude ajal Marsil maanduma pidanud, kuid kaotsi läinud sondi Beagle 2 projekti juhtinud teadlane Colin Pillinger rõhutas, et enne inimese Marsile minekut tuleb välja selgitada, kas planeedil on elu.
“Robotit saab steriliseerida, aga astronaudiga seda teha ei saa. Inimene viib paratamatult planeedile mikroobe ja saastab selle,” rääkis ta.
Kui on kindlaks tehtud, kas Marsil on elu ning järele proovitud maandumis-, stardi ja Maa atmosfääri naasmise tehnoloogia, kavatseb ESA saata kümne aasta jooksul katseks mehitatud missiooni Kuule.
Kuna edasitagasilend Marsile kestab ligi neli aastat, on vaja põhjalikult uurida ka pika missiooni füsioloogilisi ja psühholoogilisi aspekte.
2026. aastaks on mehitatud missioon punasele planeedile peaaegu valmis ja kõigi tehnoloogiate katsetamiseks saadetakse välja robotmissioon. 2030. aastal suundub Marsile kaubarakett, et enne inimeste saabumist varustus kohale toimetada.
Ja kui kõik on läinud kavakohaselt, stardib 2033. aastal ESA mehitatud lend Marsile, ütles Ongaro, kuid hoiatas, et see on üldine plaan, aga plaanid võivad muutuda.
