Kriitikud nimetasid seda mainepäästmisoperatsiooniks ning pikaaegse tegevuse ettepanekute osas jäid alles erimeelsused. Välja pakuti meetmeid inimkaubitsejate vastu võitlemisest Aafrika migrandilaagrites kuni asüülitaotlejate ärajagamiseni 28 liikmesriigi vahel, vahendab Reuters.

Itaalia peaminister Matteo Renzi, kes erakorralise tippkohtumise kokku kutsus, nimatas kokkulepet siiski Euroopa jaoks suureks sammuks edasi.

Riigid lubasid saata operatsioon Tritonile Itaalia lähistel õhusõidukeid ja laevu. Sarnast operatsiooni Kreeka juures laiendatakse samuti.

„Me seisame silmitsi keerulise suvega,“ ütles tippkohtumise eesistuja, Euroopa ülemkogu president Donald Tusk, kes hoiatas, et mingit kiiret lahendust probleemile ei ole.

Aastase finantseerimise kolmekordistamine 120 miljonile eurole muudab Tritoni võrdväärseks Itaalia missiooniga Mare Nostrum. Selle abil päästeti eelmisel aastal 100 000 inimest, kuid Saksamaa, Suurbritannia ja teised kritiseerisid seda, väites, et see meelitab rohkem inimesi oma elu merel lekkivates alustes ohtu seadma.

Avalikkuse pahameele tõttu on valitsused muretsemise migrantide võimaliku ligimeelitamise üle lõpetanud ning alustatakse operatsiooni, mida üks Euroopa Liidu ametnik nimetas Mare Nostrum Mark II-ks.

Tippkohtumise kommünikees esitatud 17 ettepaneku hulgas leppisid riigijuhid kokku süstemaatilistes jõupingutustes aluste tuvastamiseks, hõivamiseks ja hävitamiseks enne, kui inimkaubitsejad neid kasutada jõuavad. Pole teada, kuidas seda suudetakse saavutada, ning mitmed riigijuhid ütlesid, et see nõuab ÜRO mandaati teovõimelise Liibüa valitsuse puudumise tõttu.

Rahvusvaheliselt tunnustamata rühmitus, mis kontrollib Liibüa rannikul asuvat pealinna Tripolit, teatas, et astub vastu igasugustele sellistele Euroopa Liidu rünnakutele. ÜRO mandaadi vetostaks aga tõenäoliselt Venemaa.

Heategevusorganisatsioon Piirideta Arstid kritiseeris Euroopa Liidu juhtide keskendumist Liibüa inimkaubitsejate vastu tegutsemisele, nagu kunagi tehti Somaalia piraatidega. „Meid paneb imestama, et suuri vahendid ja ressursse, mida suunatakse sõjakuulutamisele smugeldajate vastu, ei investeerita võrdselt elude päästmisse,“ ütles organisatsiooni humanitaarnõunik Aurélie Ponthieu. „Keskendumine inimeste eemalhoidmisele, lõigates ära nende ainsad olemasolevad teed, sunnib inimesi ainult elu eest põgenema, et leida teisi teid, mis on potentsiaalselt isegi ohtlikumad.“

Riigijuhtide teatel on eesmärgiks pikaajalisemad lahendused, nagu vaesuse leevendamine ja sõdade lõpetamine Lähis-Idas ja Aafrikas, inimestele võimaluse andmine paluda asüüli enne Euroopasse jõudmist ja legaalsete migratsiooniteede avamine.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kelle riik võtab koos Rootsiga vastu suure osa asüülitaotlejatest, kutsus üles muutma Euroopa Liidu asüülitaotluste menetlemise süsteemi, et jaotada survet paremini üle Euroopa Liidu.

Vähesed valitsused on aga valmis vastu võtma rohkem sisserändajaid ning neljapäeval sõlmitud kokkulepped olid piiratud ulatusega. Kaalutakse vabatahtlikku skeemi „rinderiikide“, peamiselt Itaalia, Kreeka ja Malta koorma leevendamiseks.

Euroopa Liidu ametnike ja diplomaatide sõnul tähendavad riikidevahelised erimeelsused seda, et operatsioon Tritoni õiguslikku mandaati ei muudeta nii, et see oleks mõeldud migrantide otsimiseks ja päästmiseks Liibüa ranniku lähedal. Laevade kaptenitel on vabadus patrullida seal, kus nad soovivad, et ära hoida ebaseaduslik sisenemine Euroopa Liidu vetesse. Mereseaduse järgi peavad nad päästma igaühe, kes on hädas.