Euroopa Liidu välisjuht põgenikele Türgi-Kreeka piiril: Euroopa uksi ei avata
Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell ütles otsekoheses avalduses: "Ärge minge piirile. Piir pole avatud. Kui keegi ütleb teile, et võite minna, sest piir on lahti..., siis see pole tõsi."
"Vältige olukorda, kus võite sattuda ohtu... Vältige suletud uste juurde liikumist," ütles ta. "Ja palun ärge öelge inimestele, et nad võivad minna, sest see pole tõsi."
Borrell pidas kõne pärast kiirelt kokku kutsutud Euroopa Liidu välisministrite kohtumist Zagrebis, kus blokk kordas taas oma kriitikat Türgi suunal rändesurve kasutamise kohta poliitilistel eesmärkidel, vahendab uudistekanal The Guardian.
Pinged süttisid möödunud nädalavahetusel, kui Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas, et avab uksed, sest Türgi ei saa enam hakkama Idlibi provintsist, Süüria viimasest mässuliste tugipunktist põgenevate inimeste majutamisega.
Sellest ajast alates on tuhanded põgenikud ja migrandid üritanud jõuda Kreekasse selle maa- või merepiiride kaudu. Kreeka märulipolitsei on kasutanud riiki siseneda üritavate inimeste tõrjumiseks pisargaasi ja veekahurit. Türgi politsei on samal ajal vastusena lasknud pisargaasi Kreeka poole.
Erdogan ei sulge Türgi piire
Euroopa Liit teatas reedel 60 miljoni euro eraldamisest tsiviilelanikele Loode-Süürias, tõdedes samal ajal, et sõjast räsitud piirkonnas on toidu, meditsiinitarvete ja telkide jaotamine keerukas. Kuid Euroopa Liidu ja Türgi suhted jäävad tõenäoliselt sügavalt külmutatud olukorda, ilma et oleks näha täiendavate Euroopa rahaliste vahendite eraldamist Türgile, kes majutab pea nelja miljonit põgenikku, peamiselt Süüriast.
ELi ministrid ei olnud nõus 2016. aastal Ankaraga sõlmitud rändelepingu tingimustes viimasele lubatud summat - kuut miljardit eurot - suurendama. Tänaseks on Euroopa Liit eraldanud Türgile põgenike abistamiseks 4,5 miljardit eurot, kuid viimane on selle tarbeks kulutanud ainult 3,4 miljardit eurot.
Moskvast naastes teatas Erdoğan, et nende "avatud uste poliitikas" muudatusi toimunud ei ole. “Meie väravad on lahti. Migrandid lähevad nii kaugele kui võimalik," vahendas tema sõnu riiklik uudisteagentuur Anadolu.
Türgi on teatanud ka, et saadab 1000 märulipolitseinikku piiridele, et takistada Kreeka ametivõimudel tagasi saatmast inimesi, kellel õnnestub piir ületada, halvendades haavatavate inimeste väljavaateid, kes on seetõttu lõksus eikellegimaal.
Euroopa Liit toetab Kreekat
Euroopa Liit on samal ajal valitsusväliste inimõigusorganisatsioonide kriitikatule all, sest oli päri Kreeka otsusega peatada varjupaigataotluste vastuvõtmine üheks kuuks. EL-i juhtidele ja Kreeka peaministrile Kyriákos Mitsotákisele saadetud kirjas teatasid 85 humanitaarorganisatsiooni, sealhulgas Action Aid ja Amnesty International, et nad on „sügavalt mures” selle pärast, kuidas ametivõimud käsitlevad Kreekasse saabuvaid põgenikke.
Kreeka otsust hoida oma piir varjupaigataotlejatele suletuna on leidnud laialdast toetust ELi juhtidelt, kes kardavad 2015. aasta rändekriisi kordumist, kui Euroopasse saabus üle miljoni inimese pärast seda, kui Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas, et uksed neile on avatud.
Austria kantsler Sebastian Kurz hoiatas ELi riike piirile kogunenud rändajate vastuvõtmise eest. "Kui me seda teeme, on seal varsti sadu tuhandeid ja hiljem võib-olla miljoneid inimesi," ütles ta Saksa meediakontsernile Funke. Kurz lisas, et kui Kreeka ei kindlusta oma piire, on ta valmis sulgema Austria piiri.
Lisaks eliitväeosade piirkonda saatmisele otsustas Mitsotákise paremtsentristlik valitsus pikendada ka sonarisüsteemide ja termoanduritega varustatud 12,5 kilomeetri pikkust traatvõrguga piirdeaeda veel 40 kilomeetri võrra, teatasid ametnikud. Uued lõigud paigutatakse piirkondadesse, mis arvatakse olevat "tundlikud" kahte riiki eraldava Evrose jõe läbimiseks.
Erdogan pildus süüdistusi
Türgi ametivõimud on Evrose piirkonda toonud üha rohkem inimesi. Hoolimata rahvusvahelisest kriitikast, mille kohaselt Türgi kasutab sisserändajaid oma poliitiliste eesmärkide nimel, nõudis Ankara endiselt, et maismaapiir - erinevalt Egeuse saartest - ei ole kunagi olnud osa Türgi ja ELi vahel 2016. aastal saavutatud olulisest kokkuleppest rändevoogude peatamiseks.
Oma rahulolematuse näitamiseks välistas Erdoğan kohtumise Mitsotakisega, korrates tõestamata väiteid, et Kreeka politsei tappis maismaapiiril toimunud kokkupõrgetes vähemalt viis migranti. "Ma ei taha temaga samas kohas olla," ütles Erdogan pärast tagasilendu Moskvast. "Ma ei taha olla temaga samal fotol."
Ateena on korduvalt tauninud süüdistusi kui võltsuudiseid (fake news), öeldes, et rändajate liikumine on osa massilistest, organiseeritud ja koordineeritud operatsioonidest Kreeka destabiliseerimiseks.
Tuhanded kreeka-ameeriklased on samal saatnud USA välisminister Mike Pompeole kirja, milles öeldakse, et Erdoğan kasutab Euroopalt oma soovide väljapressimiseks migrante, kes pole isegi Süüriast. "Need ei ole liitlase, inimliku ega vastutustundliku ülemaailmse toimija teod. Need on inimkaubitseja või terroristi teod.”
