Stabiilsuse, koordineerimise ja järelevalve kokkulepe sündis Kreeka, Portugali, ja Iirimaa põhjustatud kaheaastase võlakriisi tagajärjel. 27 liikmesriigi liidrist kirjutas kokkuleppele alla 25. Leppega liitujate hulgast jäid välja Suurbritannia ja Tšehhi, vahendab BNS.

Eesti poolt kirjutas leppele alla peaminister Andrus Ansip.

See kokkulepe on "tugev signaal, et me võtame kriisist õppust ning keskendume poliitiliselt ühtse Euroopa tulevikule", ütles leppe peainitsiaator Saksa kantsler Angela Merkel.

Leppega liitunud riigid lubavad võtta põhiseadusesse eelarvepuudujääki ja laenamist piiravad reeglid, et eurotsooni kriisi põhjustanud võlgade kuhjumisele lõpp teha.

Fiskaallepe on tähtis samm "meie majanduse ja rahaliidu usalduse taastamiseks", ütles Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy valitsusjuhte ja riigipäid dokumenti allkirjastama kutsudes.

Kokkuleppe saavutamine võimaldab Euroopa Liidu liidritel kergemalt hingata, ehkki esile on kerikinud probleemid Hispaania ja Hollandiga, kus oodata eelarvepuudujäägi kasvu.

Fiskaalleppe allkirjastajad rõhutasid, et esimest korda rohkem kui aasta jooksul ei kogunetud kriisikohtumisele ning rahaturud on rahulikud.

"See on üle mitme aasta esimene normaalne tippkohtumine," ütles Soome peaminister Jyrki Katainen.