Euroopa Liidu riigijuhid alustavad kauplemist 973 miljardi euro üle
Euroopa Liidu riigijuhid alustavad läbirääkimisi järgmise seitsme aasta eelarve üle, mille juures kutsuvad paljud üles tegema kärpeid, nagu on tulnud teha riikide eelarvetes. Riigid, mis sõltuvad suuresti Euroopa Liidu rahastamisest, tahavad, et praegune kulutuste tase püsiks või et seda isegi tõstetaks.
Suurbritannia ja mõned teised Euroopa Liidu eelarvele peale maksjad nõuavad kärpeid. Kaalul on 973 miljardi euro saatus. Kauplemine jätkub Brüsselis ka reedel, kui mitte veelgi kauem, vahendab BBC News.
Eelarvekava, mida ametlikult nimetatakse 2014-2020 mitmeaastaseks finantsraamistikuks (MFF), esitas Euroopa Liidu nõukogu president Herman Van Rompuy, kes tegi Euroopa Komisjoni esialgsesse plaani kärpeid.
Prantsusmaa on vastu pakutavatele kärbetele põllumajanduses, samas kui Kesk- ja Ida-Euroopa riigid vastustavad kärpeid ühtekuuluvuskulutustes – Euroopa Liidu vaesematele riikidele mõeldud raha vähendamist infrastruktuuri arendamiseks.
Viimati nimetatud ongi Euroopa Liidu suurimad kuluartiklid. Van Rompuy plaan näeb ühtekuuluvusfondile ette 309,5 miljardi euro (32 protsenti kogu kuludest) ja põllumajandusele 364,5 miljardi euro (37,5 protsenti) eraldamist.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles, et kui nüüd Brüsselis kokkuleppele ei jõuta, võib olla vajalik uue tippkohtumise korraldamine järgmise aasta algul.
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kurtis kolmapäeval Euroopa Parlamendis esinedes, et keegi ei räägi investeeringute kvaliteedist, ainus jutt on kärped, kärped, kärped.
Suurbritannia peaminister David Cameron on hoiatanud, et võib kasutada vetoõigust, kui Euroopa Liidu riigid tahavad kulutusi suurendada. Holland ja Rootsi toetavad Cameroni üleskutset kulutuste külmutamiseks.
Igaüks 27 Euroopa Liidu liikmesriigist võib kokkuleppe vetostada ning kui ka kokkuleppele jõutakse, peab MFF-i üle hääletama ka Euroopa Parlament.
Kui kokkuleppele ei jõuta, kandub 2013. aasta eelarve kuuhaaval 2014. aastale üle, mis seab ohtu mõned pikemaajalised projektid.
Kui see juhtub, satub Cameron veelgi raskemasse olukorda, sest 2013. aasta eelarve on suurem kui varasemate aastate 2007-2013 MFF. Seega võib Briti valitsus saada veelgi suurema Euroopa Liidu eelarve, kui see, millega ta praegu on nõus leppima.
Euroopa Komisjoni teatel moodustab Euroopa Liidu eelarve vähem kui kaks protsenti kogu Euroopa Liidu avaliku sektori kulutustest ning iga Euroopa Liidu kulutatud euro kohta kulutavad liikmesriikide valitsused kollektiivselt 50 eurot.
