Euroopa Liidu õigusvoliniku sõnul tuleks luua liidu ühine luureteenistus

 (17)
Euroopa Liidu õigusvoliniku sõnul tuleks luua liidu ühine luureteenistus
Viviane RedingFoto: FREDERICK FLORIN, AFP

Euroopa Liidu õigusvolinik Viviane Reding ütles, et Euroopa Liit peaks 2020. aastaks looma oma luureteenistuse.

„Me vajame Euroopa tugevdamist selles vallas, et meil oleks võrdne mänguväli meie USA partneritega,“ ütles Reding esmaspäeval Kreeka ajalehele Naftemporiki USA nuhkimisskandaali kommenteerides, vahendab EUobserver.

„Seetõttu sooviksin ma kasutada seda võimalust, et rääkida läbi kokkuleppe üle tugevama salateenistusealase koostöö kohta Euroopa Liidu liikmesriikide vahel – nii et me võiksime rääkida tugevast ühisest häälest USA suunal. NSA vajab vastukaalu. Minu pikaajaline ettepanek oleks seetõttu Euroopa luureteenistuse asutamine 2020. aastaks,“ lisas Reding.

Euroopa Liidu luureteenistused teevad juba praegu teatud määral koostööd. Jagatakse salajast informatsiooni konfliktide ja terroriohtude kohta Euroopa Liidu välisteenistuse haru IntCeni kaudu. Terrorismivastase võitluse spetsialistid kohtuvad ka Euroopa Liidu nõukogu töögrupis CP931.

Väljaspool Euroopa Liidu struktuure kohtuvad Euroopa luurejuhid niinimetatud Berni klubis (Club de Berne) ja selle filiaalis terrorismivastase võitluse grupis.

Mis puutub Euroopa Liidu oma luureandmete kogumisse, siis IntCen saadab personali Euroopa Liitu mitte kuuluvatesse riikidesse uurimisreisidele. Seda tehakse aga kokkuleppel vastuvõtvate riikidega.

Euroopa Liidu välisteenistus saab informatsiooni oma 13 tsiviil- ja sõjaväeliselt kriisimissioonilt, näiteks Eulexilt Kosovos või EUTM-ilt Malis.

Euroopa Liidu välisteenistusel on umbes 40 regionaalset julgeolekuohvitseri, kes saadavad raporteid Euroopa Liidu esindustest ohtlikest paikadest, nagu näiteks Liibanonist või Liibüast. Euroopa Liidu riikide eksperte palgatakse sõjaväeatašeedeks mõningate delegatsioonide juurde.

Mitte miski sellest ei ole aga võrreldav ofensiivsete välisluureteenistustega, nagu Suurbritannia MI6 või Prantsusmaa DGSE.

Üks Euroopa Liidu ametnik ütles EUobserverile, et Reding väljendas isiklikku seisukohta ega ole rääkinud oma ideest teistele Euroopa Komisjoni volinikele. Ametniku sõnul oleks Euroopa luureteenistuse loomiseks vaja muuta Euroopa Liidu aluslepet.

Ühise luureteenistuse loomise idee ei ole aga uus. See esitati juba 2004. aastal, kui Austria ja Belgia tegid sellekohase ettepaneku reaktsioonina terroriaktidele Madridi rongides, mille käigus hukkus ligi 200 inimest.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia seda aga kuulda ei võtnud.

Austria oleks aga endiselt asjast huvitatud.

„On aeg küsida endalt järgmine küsimus: „Kas on realistlik hakata mõtlema tulevase Euroopa Liidu luureteenistuse peale?“ Ma arvan, et see on realistlik,“ ütles 2011. aastal Austria terrorismivastase võitluse juht Peter Gridling.

Pole aga mingit märki sellest, et Euroopa Liidu suurtel liikmesriikidel oleksid teistsugused seisukohad kui kümme aastat tagasi.