Euroopa liidrid istusid pool ööd koos ja leidsid põgenikekriisi lahendamiseks üks miljard eurot
Neljapäeva esimestel tundidel lõppenud erakorralisel Euroopa riigi- ja valitsusjuhtide põgenikekriisile ja migratsioonile pühendatud kohtumisel suudeti lõpuks kokku leppida üpris vähestes konkreetsetes sammudes.
Euroopa Ülemkogu presidendi Donald Tuski avalduses, mis koosoleku kokku võttis, pandi põhirõhk lubadusele leida üks miljard eurot ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku ameti ning Maailma toiduprogrammi „kiirete vajaduste“ katmiseks.
Kuid avalduses ei täpsustatud mis ajaks summa, mis teeb kaks eurot ühe Euroopa Liidu kodaniku kohta, vahendeid vajavatele ametitele üle kantakse. Organisatsioonidel on umbes selline summa puudu oma tegevuste rahastamiseks juba selle aasta kolmel viimasel kuul.
Peaminister Taavi Rõivas ütles ülemkogu järel, et üks miljard kujutab õiget algust, kuid kindlasti peab olema valmis veel rohkem panustama. „Aasta jagu miljardiga toime ei tule, seega ei saa välistada võimalust, et summad kasvavad EL-i peale mitme miljardini.“ Konkreetne lubatud üks miljard leiti Rõivase kinnitusel esialgu EL-i eelarvest.
Kuid peaminister ütles selgelt välja, et Eesti eelarvest võidakse otsida täiendavaid summasid, mis toetaksid Süüria naaberriike, kes kannavad sõjapõgenikega kõige suuremat koormust. „Peame olema valmis Ukraina kõrval, mis on olnud oluliseks Eesti abi sihtriigiks ka Süüria suuremaks toetamiseks,“ märkis Rõivas eesootava kohta.
Lisaks lubas Tusk Ülemkogu kokkuvõttes veel teisi, kuid täiesti kvatifitseerimata toetuste suurendamisi. Näiteks märkis ta ära otsuse teha „kopsakas tõus“ fondis, mis aitab Süüria sõjapõgenikest puudutatud naaberriike – Jordaaniat, Liibanoni ja Türgit.
Samuti räägiti „suurendatud vahenditest“ fondile, mis tegeleb Aafrikast pärit ebaregulaarse migratsiooni algpõhjuste leevendamisega.
Põgenikevoolust kõige rohkem puudutatud EL-i liikmesriikidele lubati täiendavat abi nii Euroopa ametite personali tugevdamise kui nende endi väljaöeldud vajaduste katmisega, mis puudutab nn põgenikekeskuste kiiret ellurakendamist. Viimased olid ka teiseks konkreetselt äramainitud lubaduseks – keskused, mis peavad hakkama ellu viima sõjapõgenike ümberpaigutamist EL-i sees ja tuvastatud illegaalsete immigrantide tagasisaatmist, tuleb ellu rakendada käesoleva aasta novembris.
Lisaks väikest viisi rahajagamisele ning rohkemate lubaduste andmisele lõppes Ülemkogu siiski ka väikese välispoliitilise algatusega.
„Mis puudutab Süüriat, siis kutsume uuele ÜRO juhitud rahvusvahelisele pingutusele sõja lõpetamiseks, mis on põhjustanud nii palju kannatusi ja sundinud 12 miljonit inimest oma kodud maha jätma; EL võtab oma kohustuseks täita selles oma rolli niisamuti kui Liibüa rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamises,“ teatas Tusk.
