Euroopa Komisjon teeb ettepanekud sisserände „kohustusliku solidaarsusmehhanismi” kohta

 (31)
Euroopa Komisjon teeb ettepanekud sisserände „kohustusliku solidaarsusmehhanismi” kohta
Foto: ANGELOS TZORTZINIS, AFP

Euroopa Komisjon esitab täna uued ettepanekud sisserände kollektiivse haldamise kohta, mis on olnud pidevaid lahkhelisid tekitav probleem Euroopa Liidus.

Saksamaa algatatud plaani eesmärk on suurendada tagasisaatmisi muu hulgas tehes viisapiiranguid riikidele, mis keelduvad oma kodanikke tagasi võtmast, ja toetades välisriike rände piiramisel enne, kui inimesed Euroopasse jõuavad, vahendab Reuters.

Ettepanekute järgi kohustataks kõiki Euroopa Liidu liikmesriike finantseeringu vastu Euroopa Liidu eelarvest vastu võtma oma osa pagulastest, millele on kategooriliselt vastu terve rida riike.

Reuters kirjeldas „kohustusliku solidaarsusmehhanismi” („mandatory solidarity mechanism”) sisu Euroopa Liidu ametnike ja diplomaatide andmetele viidates järgmiselt.

Tavapärase sisserändevoolu korral

* Igal aastal esitab Euroopa Komisjon projektsiooni selle kohta, kui palju pagulasi iga liikmesriik peab vastu võtma. See põhineb riigi majanduse ja elanikkonna suurusel ning hinnangulisel saabuvate pagulaste arvul.

* Euroopa Liidu riigid annavad saabujate kohta vabatahtlikke lubadusi, kui palju varjupaigataotlejaid nad vastu võtavad või päritoluriiki tagasi saadavad.

Seotud lood:

* Riigid võivad pakkuda ka abi kohapeal lõunapoolsetes saabumisriikides Kreekas, Hispaanias, Itaalias või Maltal.

* Kui need lubadused ei anna kokku vähemalt 70% arvust, mida lõunapoolsed riigid vastu võtavad, võib Euroopa Komisjon määrata igale liikmesriigile juurde kuni 50% vastuvõtukvoodist.

* Kui Euroopa Liidu riik kohustub saatma edutult varjupaika taodelnu tagasi, aga isik on kaheksa kuud hiljem ikka Euroopas, on riik kohustatud ta vastu võtma. Euroopa Komisjoni eesmärk on 70% edukaid tagasisaatmisi praeguse umbes 30 protsendiga võrreldes.

* Euroopa Komisjon maksab liikmesriikidele 10 000 eurot iga ümberpaigutatud täiskasvanu ja 12 000 eurot iga ümberpaigutatud saatjata alaealise eest.

* Kui Euroopa Liidu riik oma kohustusi ei täida, võib Euroopa Komisjon alustada rikkumismenetlust.

Suurenenud sisserändevoolu korral

* Erakorraliselt suurenenud sisserände korral nagu aastatel 2015-2016, kui Euroopasse jõudis üle miljoni inimese, pakub Euroopa Komisjon kriisimehhanismi, mille puhul riigid ei saa pakkuda solidaarsusvormina abi lõunapoolsetele riikidele, vaid peavad saabunuid ümber paigutama või tegelema tagasisaatmisega.

Pole tõenäoline, et ükski nendest punktidest pälviks kiiresti kõigi riikide toetuse, kui seda üldse kunagi juhtub.

Euroopa Ülemkogu president Charles Michel ütles, et liikmesriigid peaksid kõigepealt kindlustama piire ja tagama, et migrante seal õiglaselt koheldaks, ühtlustama varjupaigataotlejate toetusi ja sõlmima rohkem rändekokkuleppeid välisriikidega, enne kui tegelevad kohustusliku ümberpaigutamise küsimusega.

Saksamaa loodab „poliitilist teekaarti” tulevase kokkuleppe jaoks veel sel aastal.