Euroopa Komisjon esitas ettepaneku piirikontrolli karmistamiseks

 (77)
Lisatud Mart Helme kommentaar
Varjupaigataotlejad Kreekas
Varjupaigataotlejad KreekasFoto: VANGELIS PAPANTONIS, EPA

Euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident Margaritis Schinas ütles, et Moria pagulaslaagri tulekahju tuletab teravalt meelde, et enam ei saa poolikute lahendustega jätkata.

Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele integreeritud piirimenetlus, mis esimest korda sisaldab sisenemiseelset taustakontrolli, mille käigus tuvastatakse kõik ilma loata ELi välispiire ületavad või pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni maabuvad isikud.

See hõlmab ka tervise- ja julgeolekukontrolli, sõrmejälgede võtmist ja registreerimist Eurodac-süsteemis. Pärast taustakontrolli võib isikud suunata õigesse menetlusse, kas siis piiril teatavatesse kategooriatesse kuuluvate taotlejate jaoks mõeldud menetlusse või tavavarjupaigamenetlusse. Piirimenetluse raames tehakse varjupaiga andmise või tagasisaatmise osas kiired otsused, nii saavad inimesed, kelle taotlusi on võimalik kiiresti läbi vaadata, oma tuleviku osas kiiresti selguse.

Euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident Margaritis Schinas ütles, et Moria pagulaslaagris juhtunu tuletab teravalt meelde, et enam ei saa poolikute lahendustega jätkata.

"Nüüd on aeg koondada jõud ühise Euroopa rändepoliitika toetamiseks. Leppega lisatakse rände terviklikku lähenemisviisi sealt seni puuduvad osad. Rändeolukord on kõikides liikmesriikides erinev ning on oluline tunnistada iga liikmesriigi ees seisvaid ainulaadseid probleeme ja nendega tegeleda," sõnas Schinas.

Seotud lood:

Vastutuse ja solidaarsuse õiglane jagamine

Leppe kohaselt oodatakse liikmesriikidelt vastutustundlikkust ja solidaarsust. Iga liikmesriik peab stressiolukorras eranditeta väljendama solidaarsust, aitama stabiliseerida üldist süsteemi, toetama surve alla sattunud liikmesriike ning tagama, et liit täidab oma humanitaarkohustused.

Liikmesriikide erinevat olukorda ja muutuvat rändesurvet silmas pidades teeb komisjon ettepaneku liikmesriikide paindliku panustamise süsteemi kohta. See võib hõlmata varjupaigataotlejate ümberpaigutamist esmase sisenemise riigist, vastutuse võtmist selliste isikute tagasisaatmise eest, kellel ei ole õigust riigis viibida, või mitmesuguses vormis operatiivtuge.

Helme: Eesti ei toeta varjupaigataotlejate kohustuslikku ümberpaigutamist

Siseminister Mart Helme sõnul hakkavad Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Komisjoni uue rände- ja varjupaigaleppe ettepaneku kohta alles ühiseid seisukohti kujundama.

"On oluline rõhutada, et tegemist on Euroopa Komisjoni esialgsete ettepanekutega, mida alles hakatakse liikmesriikide poolt arutama. Lõpptulemusena on meil tarvis kompromisslahendust, mis sobib kõikidele Euroopa Liidu riikidele," Helme.

"Eesti on alati nõus abistama rändesurve all olevaid riike rahaliselt ning saatma kriisikoldesse oma tehnikat ja eksperte," lisas ta.

Siseminister sõnas, et Euroopa Liidu siseministrite esimene kohtumine, kus uut kokkulepet arutatakse, toimub 8. oktoobril ning selleks ajaks on kõik osapooled jõudnud ka eelnõude sisuga tutvuda.

"Kindlasti kordame kohtumisel üle oma seisukoha, et Eesti ei toeta varjupaigataotlejate kohustuslikku ümberpaigutamist. Samas on komisjoni ettepanekus mitmeid väga olulisi elemente," ütles siseminister.

"Täna teame seda, et nii mõnedki meie varasematel kohtumistel väljapakutud ettepanekud on eelnõude paketti kirja saanud. Näiteks tõdemus, et rände paremaks haldamiseks on vaja tagada tugev välispiiri kaitse, võimaldada ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist otse välispiiril ja tegeleda rände algpõhjustega ennetavalt juba lähteriigis," lisas Helme.