Päevituskreemi päikesekaitsetegur (SPF) kaitseb vaid päikesepõletuse ehk UVB kiirguse eest, vahendab ETV24. UVA-kiirguse kaitse suhtes pole aga selget tõestust, lisaks sellele ei osata ka mõõta nahale langeva UVA kiirguse hulka. Seega on uhked kirjad päevituskreemidel, nagu täielik kaitse või tugevatoimeline kaitse, pigem kirjanduslik liialdus kui asjalik teave.

Ultraviolettkiirgust on kahte liiki — UVB kiirgus tekitab päevituse, halvemal juhul põletuse, UVA kiirgus põhjustab aga varajast naha vananemist ja häireid immuunsüsteemis ning suurendab nahavähi ohtu.

Euroopa Komisjoni ettevõtluse direktoraadi esindaja Stefan Führing nurises puuduliku teabe üle. “Arvame, et peaks olema rohkem teavet, kuidas päevituskreemi kasutada, millised on riskid ja mida päevituskreemid ei saa tagada,” lausus ta. “Päevituskreemid ei saa tagada sajaprotsendilist kaitset.”

Kosmeetikatööstust ei saa süüdistada otseses pettuses, sest reklaamlaused on mitmeti mõistetavad. Euroopa Komisjon võiks algatada ka direktiivi, kuid selle menetlemine võtaks aega aastaid ja tarbijad peaks veel kaua uskuma kreemi imemõjudesse.

Üleskutset saab kohe rakendada, ehkki see ei ole sund vaid soovitus.

“Tööstus üldiselt pooldab soovitusi, sest nähakse, et tõesti on probleem. Tööstus eelistaks reegleid, mis kehtiks terves euroliidus, mitte ei oleks oma reeglid igas liikmesriigis,” sõnas Stefan Führing.

Möödunud aastal müüdi Euroopas päevituskreeme 1,3 miljardi euro eest ja see võimas kosmeetikatööstuse valdkond vaid paisub.

Euroopa Komisjoni eksperdid rõhutavad, et kreemid on vaid üks vahend enda kaitsmisel. Päikesekiirguse tippajal tuleks siiski peesitamisega piiri pidada ning kaitsta end kerge riietuse, mütsi ja prillidega.