Euroopa aktsiaturge tabas Itaalia kriisi hirmus järsk langus

 (3)
Euroopa aktsiaturge tabas Itaalia kriisi hirmus järsk langus
AFP/Scanpix

Euroopa aktsiaturge tabas esmaspäeval eurotsooni võlakriisi laienemise hirmus järsk langus. Hirm, et kriis levib Itaaliasse ja Hispaaniasse varjutas ka eurotsooni rahandusministrite kohtumise, kus arutati uut plaani Kreeka abistamiseks.

Ministrid arutasid, kuidas ja kui palju pangad ja muud finantsinstitutsioonid võiksid osaleda Kreeka uues päästepaketis, vahendab BBC News.

Kreeka peaminister Georgos Papandreou kutsus üles välja töötama kõikehõlmav lahendus riigi võlaprobleemidele.

„Ma usun, et me peame alustama võimalikult kiiresti riigijuhtide, nõunike ja tehniliste ekspertide kinniste töökoosolekute sarja, mis pakuks efektiivseid ja kaugeleulatuvaid lahendusi ühekordsete ad hoc reageeringute asemel,“ kirjutas Papandreou kirjas eurotsooni rahandusministrite grupi juhile Jean-Claude Junckerile. „Seega usun ma, et nüüd on aeg tõsiselt tegelda fundamentaalsete probleemidega ja luua kõikehõlmav lahendustepakett, mis annab selge signaali meie kindlameelsusest mitte lasta Euroopa projektil rohkem kahjustada saada või hävida.“

Euroopa börsid olid aga esmaspäeval suures languses. Prantsusmaa CAC indeks langes 2,7 protsenti, Saksamaa DAX 2,3 protsenti ja Londoni FTSE 100 ühe protsendi.

Ka USA börsidel oli halvim päev viimase kuu jooksul, kui New Yorgi Dow Jones langes 1,2 protsenti ja Nasdaq kaks protsenti.

Pangaaktsiad üle Euroopa said tugeva löögi. Itaalia Unicredit langes 6,3 protsenti ja Intesa Sanpaolo 7,7 protsenti.

Euro langes ja laenukulutused Hispaanias ja Itaalias kasvasid 12-aastase euroajastu kõrgeimale tasemele.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kutsus üles kiirele tegutsemisele Kreekale uue abipaketi eraldamisel ning lisas, et Itaalia peab saatma väga tähtsa signaali ja vastu võtma säästueelarve.

Itaalia rahandusminister Giulio Tremonti on teinud ettepaneku 48 miljardi euro suurusteks eelarvekärbeteks kolme aasta jooksul ning puudujääk peaks 2014. aastaks olema null. Sel aastal on puudujääk 3,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

Finantsturud muutis aga rahutuks Itaalia peaminister Silvio Berlusconi, kes andis ajaleheintervjuus mõista, et kärpeplaanil ei pruugi olla kogu valitsuse toetust.