Euronews küsib, kas parempopulism tõukab läände lõimunud Eesti tagasi Venemaa suunas

 (375)
Euronews küsib, kas parempopulism tõukab läände lõimunud Eesti tagasi Venemaa suunas
Foto: Tiit Blaat

Euronews teatab, et hirmu Venemaa ees, mis muutis Eesti kindlalt Euroopa Liidu meelseks ja läände vaatavaks, varjutab nüüd hirm sisserände ees, ning valijad kalduvad paremäärmusliku, rõhutatult natsionalistliku, euroskeptilise ja etnotsentristliku erakonna poole.

„Valijad vihkavad islamiterrorismi, valijad vihkavad kõike, mis hävitab kristluse, vihkavad multikultuurset poliitikat,” ütles EKRE toetaja Inge Tallinnas Euronewsile. „Kas te saate aru, et see on valge rassi hävitamine?”

Erakond meelitab ligi aga ka laiemas mõttes euroskeptikuid.

„Ma olen aru saanud, et EKRE peamine eesmärk on vältida EL-i muutumist föderaalriigiks,” ütles peamiselt Luksemburgis paiknev EKRE valija Lii Villenthal. „Mis puutub sisserändesse, siis on kergem asju ära hoida, kui neid ümber pöörata. Poliitika peab vaatama ettepoole ... te olete kindlasti näinud, mis toimub Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis.”

Seotud lood:

„Etnonatsionalism on üha rohkem nende ideoloogia osa ja platvorm,” kommenteeris Tartu Ülikooli EKRE-uurija Louis Wieringa. „[Sisseränne] on suurem probleem kui venekeelsed.”

Euronews märgib, et uus siseminister Mart Helme ja tema poeg, uus rahandusminister Martin Helme on 2013. aasta telesaates öelnud, et tahavad, et Eesti oleks „valge maa”. Erakond on avalikult kriitiline ka feminismi, samasooliste abielude ja meedia suhtes, teatab Euronews.

Analüütikute sõnul on EKRE tähtsate ministrikohtade tõttu Eesti fookus traditsiooniliselt Venemaa-vastasuselt ja läänemeelsuselt mujale liikumas.

Chatham House’i esindaja James Sherr ütles, et oleks viga öelda, et EKRE toetajad peavad migrandiohtu suuremaks kui Vene ohtu.

Ta toob välja kaks põhjust: „Esiteks, EKRE ise on Venemaa suhtes väga vaenulik. Teiseks, tema migrantide vastane retoorika on keskendunud sama palju vene (ja ukraina) tööliste kui mitteeurooplaste vastu. Üks EKRE väljapaistvamaid tegelasi viitas kinnistunud etnilisele vene elanikkonnale kui „parasiitlikule kõntsale”. Mis on uus, on see, et eestlased ise esitavad nüüd väljakutse Eesti hästi kinnistunud liberaalsetele väärtustele. Rahvuslik vaist on ühineda vastuseks ohtudele väljastpoolt. See on ilmselt üks põhjus, miks on lõunapiirkondade maaelanike kibestumist suuresti eiratud. See, et 24% etnilistest eestlastest toetab nüüd EKRE-t, on tulnud šokina.”

Euronews kirjutab ka Prantsumaa paremäärmusiku Rahvusliku Ühenduse juhi Marine Le Peni külaskäigust Eestisse ja märgib, et Le Pen on varem väljendanud toetust Krimmi annekteerimisele Venemaa poolt, mistõttu on paljud hämmastunud, et Eesti, mis on nii kindlalt lääne blokis, kasutab eurot, kus on madal tööpuudus, õitsev idufirmakeskkond ja nii vähe sisserändajaid, võib edukalt flirtida populismi ja paremäärmuslastega, kellel on Putini-meelsed kalduvused.

Loe veel

Euronews märgib, et eriti vanemad inimesed on tundnud, et on tähelepanuta jäänud, ning paljud neist tunnevad end ohustatuna liberaalsete seaduste poolt.

„[EKRE] tegi tõesti kõva tööd nende inimestega kontakti saamiseks,” ütles Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi professor Leif Kalev. „Nad läksid tõesti maale, isegi väikestesse kohtadesse, olid kohal ja nii said nad kuidagi piisava usaldusbaasi.”

„Nad on pöördunud maapiirkondade rahulolematu valijabaasi poole oma populistliku, sisserändevastase, kõikelubava (madalamad maksud, suuremad toetused) retoorikaga,” lisas Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai.

Euronews märgib, et kuigi EKRE erineb mõnevõrra oma kolleegidest Prantsusmaal, Itaalias või Ungaris selle poolest, et ei kipu Venemaale sõbrakätt ulatama, siis näitab ta ikkagi üles valmisolekut teha koostööd erakondadega, mis võivad seda teha. EKRE uus staatus valitsuserakonnana on Venemaale kasulik Eestis lõhede tekitamise mõttes.

„Kogu selles valge nahavärvi diskursuses on slaavlased valged,” ütles Wieringa. EKRE eesmärk on aga ikkagi kohaliku rahva ja keele säilitamine ning kaitse tõusva Venemaa ja lääne liberalismi eest.

Ajakirjanikke on Euronewsi teatel Eestis füüsiliselt ähvardatud ning neile on avaldatud survet, et nad tsenseeriksid kriitikat uue erakonna aadressil õhkkonnas, mis on muutnud inimeste jaoks paremäärmuslike ideede levitamise mugavamaks.

Analüütikud pakuvad, et Eesti tulevane tee sõltub sellest, kuidas EKRE muutub opositsioonierakonnast valitsuserakonnaks.

„Kui nad olid opositsioonis, olid nad nõrk hääl,” ütles Pettai. „Aga nüüd on nad valitsuse osa ja tekitavad sellega palju kohkumust ka lääne liitlastes.”