Raporti kohaselt on integratsioonivõimekuse mõõdupuuks see, „kas EL saab vastu võtta uusi liikmeid mingil perioodil, ilma ohustamata poliitilisi eesmärke, mis olemasolevates lepingutes,“ teatab Euobserver.

Brüssel kavatseb tulevikus hakata hoolikamalt arvestama laienemise „eelarveliste mõjudega“, seda eriti põllumajandustoetustele ja muudele toetusfondidele.

Teine oluline faktor edasise laienemise puhul on EL-i enda institutsioonide reform. Plaani kohaselt pidi selleks aluse andma euroliidu põhisadus, möödunud aastal kukutasid Hollandi ja Prantsuse valijad põhiseaduse aga oma referendumitel läbi.

Lisaks plaanib Brüssel tulevikus muuta liitumisläbirääkimised rangemaks, paljud liikmesriigid kritiseerisid Komisjoni Bulgaaria ja Rumeenia suhtes liiga leebes käitumises poliitilistel põhjustel. Tulevikus peaks liituda soovijal olema tunduvalt suurem vastutus liitumisläbirääkimiste edenemise eest, kui Brüsselil.

Raportis tõdetakse, et keskmises või pikas perspektiivis ei pea EL nõustuma vastu võtma kõiki liituda soovijaid. Samas rõhutatakse, et juba alustatud liitumisprotsessid viiakse lõpule.