Euro päästmiseks pakutakse kaks triljonit maksvat plaani

Kuju on võtmas leping hiiglasliku fondi loomiseks, mis tekitaks „tulemüüri“ kõige suuremates võlgades olevate eurotsooni riikide ümber ja millega kirjutataks vähemalt osa Kreeka võlgadest korstnasse. Samas päästetaks sellega kõige suuremas ohus olevad Euroopa pangad. Euroopa maksumaksjale läheb see aga maksma kaks triljonit eurot.

Saksa ja Prantsuse ametnikud tulid välja strateegiaga, millega püütakse lõpetada eurotsooni võlakriis enne, kui see täielikult kontrolli alt väljub ja kogu maailma taas majanduslangusesse paiskab, kirjutab Daily Telegraph.

Eurotsooni leping, mida vahendas juhtivate tööstusriikide G20, püüab luua ringkaitse kriisiriikide Kreeka, Portugali ja Iirimaa ümber, vältimaks kriisi levimist Euroopa Liidu suurtesse tegijatesse Itaaliasse ja Hispaaniasse.

Plaani osa on suurte Euroopa pankade, enamasti Prantsuse pankade, mis on kõige rohkem kriisiriikidele laenanud, päästmine.

Kreeka võiks plaani järgi jätta maksmata vähemalt osa oma enam kui 340 miljardi euro suurustest võlgadest, kuid jääks eurotsooni liikmeks. Suurema osa kahjust kannaks Kreeka erakreeditorid.

Enamik rahast uue päästeplaani finantseerimiseks tuleks Euroopa finantsstabiliseerimisfondist (EFSF). Praegu on seal raha umbes 400 miljardit eurot, aga plaani elluviimiseks peaks liikmesriigid sinna palju rohkem raha süstima.

Plaani järgi ostetaks ka Itaalia ja Hispaania riigivõlakirju, mida praegu keegi ei taha ning mille tõttu on eurotsooni suuruselt kolmas ja neljas majandus kuristiku äärel.

Kokku läheks kõik maksma kaks triljonit eurot.

Saksamaa, kes algselt oli sellise tehingu vastu, tõmmati tegevusse pärast hiljutisi torme finantsturgudel.

Rahvusvahelise valuutafondi IMF-i juht Christine Lagarde ütles: „Euroopa kohal on mustad pilved ja USA-s suur ebakindlus. Sellega riskime me ülemaailmse nõudluse krahhiga. Ajame pilved ja ebakindluse minema. Kerge öelda, aga see nõuab selgelt kollektiivset tegevust.“