Erkki Tuomioja leiab, et eestlased peavad Soomega samasugust infosõda nagu Venemaa

 (86)
Erkki Tuomioja leiab, et eestlased peavad Soomega samasugust infosõda nagu Venemaa
Erkki TuomiojaFoto: Geert Vanden Wijngaert, AP

Soome endine sotsiaaldemokraadist välisminister Erkki Tuomioja esines vastuoluliste avaldustega infosõja kohta, milles süüdistab Balti riike samasugustes Soome mõjutamise püüdlustes kui Venemaa omad.

Soome parlamendi liige Tuomioja kritiseeris oma pühapäevases blogipostituses sõjateaduse doktori Saara Jantuneni viisi käsitleda infosõjaga seotud küsimusi, vahendab Verkkouutiset.

Tuomioja kriitika objektiks olid nii Soome kaitseväe uurimisinstituudis infosõja eksperdina tegutseva Jantuneni reedene kirjutis kui ka viimase raamat „Infosota“ („Infosõda“, 2015).

Blogis ütleb Tuomioja, et tõdes, et Jantuneni raamat ei ole tasakaalus, „sest see käsitleb vaid Venemaa infosõda Soomes ega maini midagi selle kohta, et lääneriikidel ja Balti riikidel võib olla samamoodi püüdlusi mõjutada arvumusi Soomes“.

Tuomioja teatas, et ei ole Jantuneni raamatut ise lugenud, küll aga seda puudutavaid kommentaare ja hinnanguid.

Samal teemal toimunud arutelus Facebookis täpsustas Tuomioja veel, mida ta mõtleb Balti riikide samasuguste mõjutamispüüdluste all.

„Ma olen olnud mitmeid kordi kohal, kui Balti poliitikud on tahtnud anda soomlastele nõu NATO-ga liituda. Sellele olen ma alati vastanud, et me ei püüdnud mõjutada Baltimaade valikuid, vaid kaitsesime nende õigust oma valikuteks, ja loodaksime, et nemadki austavad meie omi,“ kirjutas Tuomioja.

Seotud lood:

Tuomioja mõtted on sotsiaalmeedias saanud nii kiitust kui ka vastulauseid.

Briti juhtiv Venemaa-ekspert Keir Giles ei kiida heaks mõtet, et Vene infosõja tasakaalus käsitlemine eeldaks ka Balti suunalt esitatud soovide käsitlemist. Giles juhib Oxfordis asuvat Conflict Studies Research Centre’it ja tegutseb uurijana 1920. aastal asutatud Chatham House’is.

„Saara Jantunen on juba tõdenud, et hr Tuomioja langeb siin whataboutism’i, ja tal on selles täiesti õigus,“ ütles Giles Verkkouutistele.

Whataboutism’iks nimetab Giles klassikalist taktikat, mille puhul kõrvutatakse Venemaa kahjustavaid tegevusmalle alusetult teiste tegijate täiesti süütu tegevusega. Nii püütakse kas tähelepanu Venemaa tegevuselt kõrvale juhtida või õigustada seda, näidates, et kõik teised käituvad samamoodi.

Gilesi sõnul ei ole kahtlustki, et Soome ja Rootsi NATO liikmelisus tugevdaks Balti riikide julgeolekut. Ta ei näe põhjust, miks näiteks eestlased ei võiks seda kõva häälega välja öelda.

„Sellele küsimusele lähenemise viisid saaks põhjendatult kõrvutada vaid sel juhul, kui Eesti väljendaks oma seisukohta Venemaa moodi, esitades otseseid ja kaudseid ähvardusi ning viiks läbi vaenulikke pöördelisi kampaaniaid nende riikide suhtes, mille poliitikat ta püüab mõjutada, või kasutades ära võib-olla süütuid, kuid siiski eksiteele viidud vana sugupõlve poliitikuid nagu hr Tuomioja,“ lausus Giles. „Meie parima informatsiooni kohaselt ei vii Eesti siiski läbi mingit minu mainitud tegevust, nii et kõrvutamine on täiesti asjatu ega edenda Soome laiemaid julgeolekuhuve mingil viisil.“

Soome välisministeeriumis kasutatakse mõiste informatsioonisõda asemel mõistet informatsiooniline mõjutamine.

„Mina isiklikult ei kõrvutaks Venemaa läbi viidavat informatsioonilist mõjutamist normaalse riikidevahelise dialoogiga,“ ütles Soome välisministeeriumi päevakajalise kommunikatsiooni üksuse juht Vesa Häkkinen. „Ei ole avastatud, et Soome vastu oleks suunatud agressiivset informatsioonilist mõjutamist kellegi teise kui Venemaa poolt. Räägitakse refleksiivsest kontrollist, mille eesmärk on, et riigi juhtkond teeks Soome huvide vastaseid otsuseid seda ise teadvustamata.“

Häkkinen peab positiivseks ja tähtsaks, et riikide vahel toimuvad arutelud, milles kumbki võib tuua esile oma vaatenurki ja soove.

„Baltimaades on kindlasti sellist mõtlemist, et oleks hea, kui ka Soome ja Rootsi oleksid NATO liikmed. Seda on meile avalikult öeldud, aga samas nenditud, et võimalik otsus liitumise kohta on loomulikult täiesti meie oma kätes. Ma ei oska näha sellistes sõnavõttudes mingisugust probleemi,“ ütles Häkkinen.

Jantunen ei pea enam vajalikuks Tuomiojaga väitlemist jätkata.

„Ma olen kirjutanud põhjendatud analüüsi Tuomioja kommentaaride kohta oma blogisse ja mul ei ole sellele midagi lisada. Kui ta ei ole minu raamatut lugenud ja sellest hoolimata kritiseerib seda juba ka välismaa meediale, on diskussioon minu arvates mõlemalt poolt asjatu,“ ütles Jantunen.