ERISAADE | Läti politoloog Veiko Spolitis koroonakriisist: hoop oli 9. mai, mil punamonumendi juures käis 20 000 inimest

Tänasest võivad eestlased taas vabalt Läti ja Leedu vahet sõita. Läti poliitik ja politoloog Veiko Spolitis räägib, kuidas neil õnnestus koroonapuhang kontrolli alla saada ja kuidas mõjub kriis nende majandusele. Suurt kõlapinda leiab sealses meedias 9. mail toimunu ning vastakat tagasisidet pälvib ka riigi rahasüst lennufirmasse Air Baltic.

Eilse seisuga oli Lätis koroonaviirusesse nakatunuid 962, mis on tunduvalt vähem kui Eestis. "Eile lisandus nakatunuid 11, üleeile 1. Nii ta kuskil 1-20 vahel lisandub," räägib Spolitis. Ta viitab, et piirangute kehtestamisel olid kolme Balti riigi taktikad sarnased, mistap on ka mõistetav, et väljuminegi sarnane ja nüüd riikide vahel liikumine lubatud.

Kui rääkida sellest, et meie kõrval paistab Läti olukord viirusepuhangu osas parem (eilse seisuga nakatunuid 962, surnud 19 inimest), viitab Spolitis, et meie puhul oli suur roll Saaremaa võrkpallisaagal. Ta ütleb, et õnneks suudeti neil ka hooldekodude puhul suuremaid koldeid vältida.

Puhastustuli maksusulide jaoks

Kui suur on hoop Läti majandusele? "On üritatud öelda, kas majandus langeb 7 või 10 protsenti, aga seda saame näha siiski alles aasta pärast," räägib ta. "Kõige rohkem on kannatanud turismisektor ja kultuurisektor. Viimane isegi kõige rängemalt. Spolitis nendib, et kogu maailm on kannatamas ja nii nagu elasime enne, enam elada ei saa, tuleb käitumist muuta.

Kriis ja abimeetmed on toonud välja ka lõunanaabrite kitsaskoha – on väga palju nn halli ja musta majandust, maksudest kõrvalehoidmist. See välistab ka praegu riigiabi saamise. Läti valitsus loodab, et kriisist on vähemalt nii palju kasu, et selles osas väike puhastus teha ja ettevõtete maksukäitumine korda saada. Erinevalt Eestist Spolitise sõnutsi Lätis praegu hapude pangalaenudega nii palju probleeme pole.

Kriisi käigus on Eestis Lätiga seoses vast enim räägitud Air Balticu tulevikust. Just see lennufirma viis meid üle Euroopa paljudesse sihtkohtadesse. "Air Balticu tulevik tundub olevat kindlates kätes. Paar päeva tagasi otsustati riigi poolt abistada 250 miljoni euroga. Niipea kui transpordiministri luba, saab taas lennata," märgib ta ja lisab, et samas on riigi rahakülv tekitanud ka palju pahameelt. "Paljud kurdavad, et pole piisavalt raha, et ära elada ja samas valitsus lahkelt annab 250 miljonit Air Balticule, kuid pole teada, kuidas turismisektor ja reisimisvõimalused arenevad. Teadupärast kõik ennustavad, et saavad olema päris rasked päevad."

Suvel suuremaid üritusi ei lubatagi?

Mis puutub piirangute leevendamisse, siis Läti käitumine on olnud Eestile üpris sarnane. Kui üldse, siis kultuurisektori ja ürituste suuruste puhul on Eesti valitsus olnud siiski suuremate lubadustega. Meil on juttu, et suve teises pooles on lubatud üritused, kus isegi 500-1000 osalejat. Spolitis ütleb, et Läti valitsus on selles osas täiesti vakka. Pigem viidatakse, et hea, kui üleüldse augusti lõpuski mõni kultuuriüritus toimuks.

Statistika on paljulubav ja on selgelt näha, et distantsi enam nii rangelt ei hoita ja ka suuremaid kogunemisi rohkem. Kuidas Lätis? "Suuremaks hoobiks Läti jaoks oli 9. mai," nendib Spolitis. "Euroopa päev, mida päris paljud Läti elanikud inertsi poolest peavad natuke teistmoodi – nimelt just Moskva poole vaadates." Ta viitab, et kui 4. maid ehk Läti taasiseseisvumispäeva tähistati üldiselt kodus, siis 9. mail käis ligikaudu 20 000 inimest lilli panemas nõukogude võidusamba monumendile. "See tekitas pahameelt rahvuslaste seas, diskussioon siiani käimas. Jah, ühelt poolt kauplustes ja apteekides peetakse reeglitest kinni, samas aga on nurisemist ka politsei tegutsemise poolt..." tõdeb ta, et ei tehtud piisavalt, et korda tagada.

Saate teises pooles on juttu sellestki, kas ja kui palju räägitakse Lätis võimalikust teise viirusepuhangu tulekust tulevikus ja kuidas on üldine hoiak piiride avanemise suhtes.