Eriprokurör Mueller tunnistas kongressile, et ei vabastanud Trumpi süüdistustest
USA presidendi Donald Trumpi väide, et Venemaa USA valimistesse sekkumist uurinud eriprokurör Robert Mueller vabastas ta täielikult süüdistustest, lükati Muelleri poolt kongressi kuulamistel ümber.
Mueller veetis kaks aastat, uurides võimalikku kokkumängu Trumpi 2016. aasta valimiskampaania ja Venemaa vahel, aga ei teinud kindlaks kuritegelikku kokkumängu, vahendab BBC News.
Siiski jõudis Mueller järeldusele, et Venemaa sekkus valimistesse Trumpi kasuks.
Mueller esitas kokku süüdistuse 35 isikule ja kolmele ettevõttele asjades, mis on nii otseselt kui ka kaudselt seotud Venemaa sekkumisega 2016. aasta valimistesse. Trumpi perekonnaliikmetele süüdistusi ei esitatud.
USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endine direktor Mueller ja tema meeskond jõudsid järeldusele, et ei suuda presidendile kuriteosüüdistust esitada, aga ei suuda teda ka süüdistustest vabastada.
Kahel kongressi kuulamisel keeldus Mueller korduvalt väljumast oma 448-leheküljelise raporti raamest, andes nappe vastuseid või viidates raporti tekstile.
Küsimused keskendusid suuresti Trumpi tegevuse uurimisele ja Muelleri otsusele öelda, et ei saa vabastada presidenti õigusemõistmise takistamise süüdistustest, aga Mueller rõhutas korduvalt Venemaa USA demokraatiasse sekkumise üle tuntava mure tähtsust.
„Oma karjääri jooksul olen ma näinud mitmeid väljakutseid meie demokraatiale. Venemaa valitsuse katse sekkuda meie valimistesse on kõige tõsisemate hulgas,” ütles Mueller ja lisas: „Palju rohkem tuleb ära teha, et kaitsta end selle sissetungi eest venelaste poolt, aga ka teiste.”
Trump nimetas Muelleri tunnistuste andmist „suurepäraseks päevaks Vabariiklikule Parteile” ning Valge Maja nimetas Muelleri tunnistusi „demokraatide eepiliseks häbistamiseks”.
Esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi jättis Trumpi tagandamise võimalusest rääkimata.
Demokraadid ütlesid siiski, et lähevad kohtusse, et saavutada Valge Maja endise advokaadi Don McGahni tunnistama kutsumine ja taotleda ligipääsu vandekohtu materjalidele Muelleri raportis.
Muelleri küsitlemist alustas esindajatekoja õiguskomitee demokraadist esimees Jerold Nadler, kes küsis, kas Trumpil oli õigus, kui ta ütles, et Muelleri raport vabastas ta süüdistustest, millele Mueller vastas rõhutatult: „Ei.”
Ei Trumpi väite tagasilükkamine, et ta vabastati süüdistustest, ega Muelleri kinnitus, et Venemaa tegutses Trumpi kasuks, ei olnud uued paljastused, aga see, et Mueller pandi seda kategooriliselt vande all välja ütlema, kujutas endast komitee demokraatidest liikmete jaoks algset edu.
Küsitluse jätkudes näis Mueller tundvat end ebamugavalt keset poliitilist võitlust demokraatide ja vabariiklaste vahel.
Vabariiklased ründasid endise eriprokuröri otsust jätta presidendile süüdistus esitamata ja samas ta ka süüdistustest vabastamata.
Demokraadid keskendusid detailselt umbes kümnele juhtumile, mille Mueller tuvastas kui juhtumid, kus president võis õigusemõistmist takistada. Eriti keskendusid nad presidendi väidetavale katsele lasta Mueller vallandada.
Demokraadid püüdsid korduvalt tõmmata Muellerit ka arutellu presidendi tagandamise üle, aga Muellerile näis see teema olevat ülimalt vastumeelne.
Mueller ütles, et tema büroo taotles korduvalt presidendi küsitlemist, aga sellest keelduti, ja lõpuks saadi Trumpilt mõned kirjalikud vastused. Kui Muellerilt küsiti, miks ta ei esitanud Trumpile ametlikku kutset ülekuulamisele, ütles ta, et pika aja tõttu, mis oleks kulunud kõigi kohtuastmete läbimiseks, et sundida presidenti kohale ilmuma.
Teisel kuulamisel, kus küsimusi esitasid esindajatekoja luurekomitee liikmed, küsiti Muellerilt, mida ta arvab presidendi kiitusest WikiLeaksi aadressil, mis lekitas 2016. aasta valimiskampaania ajal Demokraatide Rahvuskomitee e-kirju.
„Problemaatiline on pehmelt öeldud selles mõttes, mida see näitab selles mõttes, et annab lootust, ma ei tea, tõuke sellele, mis on ja peaks olema ebaseaduslik tegevus,” vastas Mueller.
