Erdoğan kuulutas end Türgi referendumi võitjaks, opositsioon kavatseb tulemuse vaidlustada

 (16)

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kuulutas end pühapäeval talle suurema võimu andmise üle toimunud referendumi võitjaks, kuid opositsiooni väidab, et hääletus ei olnud reeglipärane ja tulemus vaidlustatakse.

Erdoğan teatas, et Türgi muutmist parlamentaarsest vabariigist presidentaalseks ning peaministri ameti kaotamist toetas 25 miljonit inimest ehk 51,5 protsenti valimisõiguslikest, vahendab Reuters.

„Esimest korda vabariigi ajaloos muudame me oma valitsemissüsteemi tsiviilpoliitika kaudu,“ ütles Erdoğan, viidates sõjalistele riigipööretele, mis on varem Türgis muutusi esile kutsunud. „Sellepärast on see väga oluline.“

Muudatuste järgi, mis hakkavad kehtima alles pärast uusi valimisi 2019. aastal, nimetab president uue valitsuse ja kindlaks määramata arvu asepresidente ning saab valida ja ametist vabastada riigiametnikke ilma parlamendi heakskiiduta.

Türgi peamiselt kurdidega asustatud kaguosa ja kolm peamist linna, sealhulgas pealinn Ankara ja suurim linn Istanbul, hääletasid tõenäoliselt „ei“.

Peamise opositsioonierakonna Vabariikliku Rahvapartei (CHP) juht Kemal Kılıçdaroğlu ütles, et referendumi legitiimsus on küsitav.

Seotud lood:

Varem teatas CHP, et nõuab kuni 60 protsendi häälte uuesti ülelugemist, kui valimiskomisjon teatas, et võtab arvesse ka need hääled, mida ei ole tembeldatud, kui ei tõestata, et need on pettus.

Kılıçdaroğlu on süüdistanud Erdoğani „ühemeherežiimi“ poole püüdlemises ning öelnud, et põhiseadusemuudatused seavad riigi ohtu.

Erdoğan kordas pärast referendumit kavatsust kehtestada riigis uuesti surmanuhtlus, mis tõmbab kindlasti kriipsu peale Türgi Euroopa Liidule lähenemise protsessile.

Suhete halvenemine Euroopa Liiduga võib aga ohtu seada eelmisel aastal sõlmitud kokkuleppe pagulasvoo piiramiseks.

Reformi pooldajad väidavad, et see lõpetab praeguse „kahepealise süsteemi“, kus nii president kui ka parlament valitakse otse, mis võib väidetavalt viia patiseisuni. Kuni 2014. aastani valis presidendi parlament.

Valitsus väidab, et konfliktidega Süürias ja Iraagis ning Islamiriigi ja kurdide PKK võitlejate ohuga silmitsi seisev Türgi vajab tugevat ja selget juhtimist.