EPL-i ARHIIVIST | Uurija Niinistö populaarsuse kohta: mehele tuleb kasuks, kui on õnnestunud vanas eas noor naine saada

Sauli Niinistö oli juba enne eelmisi valimisi populaarseim kandidaat Soome presidendiks. Ta oli suursoosik juba pärast 2006. aasta nappi kaotust Tarja Halonenile.

Pikaaegne ja laiapõhjaline populaarsus rahva hulgas meenutab Mauno Koivisto positsiooni 1970. aastatel, ütleb Ville Pitkänen Turu ülikooli parlamentaarsete uuringute keskusest YLE Uutistele.

„On suhteliselt haruldane, et poliitik saavutab nii suure populaarsuse ja suudab seda hoida üsna pikalt,“ ütleb Pitkänen.

Populaarseks poliitikuks tõusis Niinistö juba 1990. aastatel rahandusministrina. 2006. aasta presidendivalimised olid märkimisväärne rajajoon: Niinistö isik harutati meedias lahti ja vaimustus hakkas suurenema, räägib Pitkänen.

Lisaks eelmiste valimiste teisele kohale toetas Niinistöt Soome koonderakonna edu.

Lisaks üldisele atmosfäärile on tähtis, kui hästi kandidaat või tema avalik imago sobib soomlaste arvates presidendi suurtesse saabastesse.

„Niinistö on tegutsenud 20 aastat Soome poliitika tipus ja osa sellest rahvusvahelistes ülesannetes, mida peetakse Soomes tähtsaks,“ ütleb parlamentaarsete uurimuste keskuse juht Ville Pernaa.

„Poliitikat kirjeldatakse tihti igava ja räpasena ja presidendiks tahetakse „puhast“ kuju väljastpoolt päevapoliitikat, nagu rahvast esindama,“ ütleb Anu Kantola Helsingi ülikoolist.

Soome parteipoliitikast on Sauli Niinistöl õnnestunud eemalduda. Parlamendi spiikrina solvas ta nii parlamendi liikmeid kui selle ametnikke, sõideldes neid raharaiskamise pärast. Lisaks sellele on ta suhtunud kriitiliselt valitsuse ja oma partei poliitikasse.

Presidendile sobivalt oskab Niinistö ka kirjutada, millest annavad tunnistust kaks avaldatud teost, mis on Ville Pernaa sõnul „poliitiku kohta päris võrdluskõlblikud“.

„Kirjutamine loob pildi iseseisvast tegutsejast, intelligendist, kes ei kõhkle oma arvamust välja ütlemast, kui see on ka üldise atmosfääri vastane,“ kirjeldab Pernaa.

Lisaks sellele peetakse Soomes lugu karmidest majandusmeestest: tõerääkijatest, kes ütlevad, et nüüd tuleb püksirihma koomale tõmmata, ütleb Pitkänen. Kõva mehe rolli sai Niinistö juba 1990. aastatel majanduskriisis vaevleva Soome rahandusministrina.

Kantola sõnul on Soome poliitilises kultuuris tähtis tugeva isakuju otsimine.

„Mõeldakse, et tugev juht on nagu karjane, kes hoiab kindlust ja julgeolekut,“ ütleb Kantola.

Lisaks karjäärile ja töötulemustele peab presidendil olema ka karismat. Seda Niinistöl soomlaste arvates paistab olevat, aga millist?

„Niinistö paistis valimiskampaania ajal tagasihoidlikuna ja pinges olevana ning rääkis vahel nagu professor: targalt, aga nii, et inimestel oli raskusi järele jõuda,“ kirjeldab poliitikat pikalt jälginud ajakirjanik ja kirjanik Risto Uimonen.

Jutud Niinistöst kui igavast ja karmist ülemusest pole ilmselt tõepõhjata.

Niinistö karisma põhineb tema lool. Salost pärit juristi avalikku kuvandisse on toonud sügavust tema elukogemused.

Leseks jäämine ja Tai tsunamis ellujäämine on olnud hetked, kus kogu Soome on hinges ette kujutanud, mida Sauli Niinistö tunda võib. Südant puudutav elulugu on inimestele sümpaatne.

Abielu ligi 30 aastat noorema Jenni Haukioga on tooonud Niinistö biograafiasse uusi värve. Vanusevahest on räägitud, aga teadlaste hinnangul pole see Niinistö populaarsust mõjutanud.

„Mehe ja naise vanusevahet selles suunas ei panda nii palju pahaks kui vastupidi,“ ütleb Uimonen.

„Vaevalt jätab keegi sellepärast hääletamata. Abielu on toonud Niinistö avalikku kuvandisse elu maitset. Selle pärast võidakse kulmu kergitada, aga mehele võib kasuks tulla, et tal on õnnestunud veel vanas eas noor naine saada,“ leiab Anu Kantola.

Lugu ilmus algselt 6.02.2012. Nüüd on Niinistöl peagi oodata ka lapse sündi perekonda.