Enn Eesmaa: kõik Soome presidendikandidaadid on Eestile head

Soome presidendikandidaatide NATO-ga liitumise vastasus räägib riigi headest suhetest Venemaaga, ent samas ei ole põhjust arvata, et Soome riigipeaks saab keegi, kes oleks Eesti jaoks halb variant, leidis riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa.

-Kuidas tundub seni kestnud valimiskampaania ja mida arvata kandidaatidest?

Senised küsitlused näitavad, et Sauli Niinistöl on suur edumaa. Praegu on põhiküsimus selles, kas jõutakse valimistel teise vooruni või mitte. Viimased andmed räägivad, et Niinistöl on võiduks esimeses ringis piisav edumaa. Ma isiklikult kahtlen selles, sest umbes 23 protsenti Soome inimestest pole veel otsustanud, kelle poolt nad on.

Kõik kandidaadid on avalikkuse ees suhteliselt adekvaatselt ja väärikalt esinenud. Nad on kõik ju tuntud ja suures osas ka tunnustatud poliitikud. Mingisugust erilist dramaatikat neis ei ole. Soomlaste jaoks selline pool tabuteema NATO on peaaegu kõigi poolt tagasi lükatud.

Näiteks Timo Soini, Paavo Väyrynen ja Pekka Haavisto on selgelt öelnud, et praegu pole õige aeg NATO-ga ühineda. See annab muuhulgas kinnitust ka sellest, et Soomel on väga head töised suhted Venemaaga.

-Tõenäoliselt on Niinistö Soome tulevane president. Kas ta on Eesti poolt vaadatuna sellesse ametisse hea valik?

Kõik praegused Soome presidendikandidaadid oleksid Eestile hea valik. Traditsiooniliselt on meie riikide suhted ju head. Loomulikult on raske eeldada, et järgmine Soome president on niisama ustav Eesti sõber, kui seda on tänane Soome president Tarja Halonen, kellel on siin mitmeid sõprussidemeid ja kes käib siin üsna sageli.

Olen korduvalt kohtunud Niinistö, Soini, Haavisto ja Väyryneniga. Ma arvan, et Soome puhul ei tule isegi kõne alla, et see või teine president oleks Eestile ebasobiv.

-Eestis toimusid ka üsna hiljuti presidendivalimised. Kuidas need tundusid Soome omadega võrreldes?

Eks riigid ole suhteliselt erinevad, kuigi samas on ka väga palju sarnasust. Nii nagu Soomes Niinistöl oli meil väga suur edumaa Ilvese käes. Teda toetas avalikult kolm parlamendi erakonda neljast. Tegelikult oli tulemus otsustud juba siis kui need kolm erakonda teatasid Ilvese seljataha asumisest.

Kui Keskerakond tuli põhimõtte pärast välja alternatiivse kandidaadiga, siis teatud mõttes oligi see kavandatud lihtsalt selleks, et oleks ka üks rahva poolt erakordselt hästi vastuvõetud poliitik vastaskandidaadiks. See on demokraatia seisukohalt väga oluline, et oleks vähemalt kaks tõsiselt võetavat kandidaati.

-Soomes on kandidaate rohkem kui kaks. Kas see tähendab ka suuremat demokraatiat?

Ei. Loomulikult seda nii ei saa öelda. Kui oleks ainult üks kandidaat ja ülejäänud erakonnad ütleksid, et nad ei pane oma kandidaati välja, siis oleks väike probleem küll.

Soomes on ka väikestel erakondadel oma kandidaadi, kellesse meedia suhtub aupaklikult, andmata eelsoosikutele suuremaid võimalusi. Presidendiks pürgijad ise on öelnud, et see näitabki demokraatia tugevust, et on palju kandidaate.

Eesti viimased presidendivalimised olid mõnevõrra determineeritumad. Üldkokkuvõttes oli asi selge juba väga palju varem. Oleks rahvas saanud valida, siis oleks ehk tulemus olnud mõnevõrra teine, kuid ilmselt poleks siiski Indrek Tarandi võit tulnud.