„Kui sa teenid USA suursaadikuna välisriigi pealinnas, esindad sa loomulikult oma maad. Aga sa oled ka presidendi isiklik esindaja. Professionalism nõuab, et välisteenistuse karjääriametnikud – nagu sõjaväe karjääriohvitserid – järgiksid valitud tsiviiljuhtkonna korraldusi ja poliitikat,” kirjutab Melville. „Kui sa ei saa seda teha, on aus ja õige tagasi astuda. Seda ma tegingi juulis, kui astusin tagasi USA suursaadiku kohalt Eestis. Nüüd, koos oma ametliku lahkumisega USA välisteenistusest pärast 33 aastat, saan ma täielikumalt seletada, miks.”

Melville kirjutab, et pühendas koos paljude kolleegidega tohutult aega ja energiat, et veenda ametnikke USA uues administratsioonis NATO alliansi tähtsuses. Kui tollane välisminister Rex Tillerson kavatses esimese NATO välisministrite kohtumise tema ametiajal vahele jätta, püüdis Melville oma sõnul Washingtonile selgeks teha, millise kehva signaali see saadaks eesliini liitlastele nagu Eesti.

„Lõpuks teadsin ma aga, et ei ole minu otsustada, milline „USA poliitika” on, ega peagi olema minu otsustada. Põhiseaduse järgi, mida ma vandusin järgida ja kaitsta, paneb USA välispoliitika paika korrakohaselt valitud president täidesaatva võimu kaudu,” kirjutab Melville.

Melville’i sõnul jõudis ta selle aasta kevadel punkti, kus ta ei suutnud enam president Donald Trumpi poliitikat ja retoorikat NATO, Euroopa liitlaste ja Venemaa suhtes toetada.

„Mida mina usun? Mulle on väga vastumeelne kaubanduspoliitika, mida Ühendriigid ajavad. Ma usun ka, et on ajalooline viga sõbrustada Venemaa presidendi Vladimir Putiniga,” kirjutab Melville. „On Ühendriikide fundamentaalsetes huvides seista reeglitel põhineva maailmakorra eest. Pärast Teise maailmasõja pimedaid aastaid tegime me oma väärtuste järgi tööd, et püüelda, toita ja saavutada õitsev maailm. Suured ülemaailmsed ja transatlantilised institutsioonid – NATO, ÜRO ja ulatuses, mis üllataks paljusid minu kaaskodanikke, isegi Euroopa Liit – on USA aastakümnete jooksul läbi viidud poliitika ja kulutatud ressursside viljad.”

USA keeldumine Eesti iseseisvuse tunnustamisest loobumisest kogu Nõukogude okupatsiooni aja on Melville’i sõnul nurgakiviks eestlaste sügavale imetlustele Ameerika suhtes. Need on aga USA väärtused ning juhtroll, mida USA on mänginud demokraatiate kaitsmisel Euroopas, mis annab eestlastele kindluse seista vastu tõelistele ohtudele, mis lähtuvad nende idanaabrist, märgib Melville.

„Liidud, mida olema rajanud ja sõbrad, keda oleme saanud üle maailma, vaatavad Ühendriikide poole, et saada juhtimist ja nõu, kui me koos maailma väljakutsetega tegeleme. Ei peaks olema küsimustki, et me oleme efektiivsemad ja võimsamad, kui töötame kooskõlas oma liitlaste ja partneritega,” kirjutab Melville.

„Ülbus ei sobi meile hästi, „Ameerika eelkõige” on teesklus,” leiab Melville.

Venemaa ja selle korrumpeerunud ja autoritaarne valitsus on oht reeglitel põhinevale korrale ning USA ja tema liitlaste põhiväärtustele ja huvidele, teatab Melville, kelle sõnul ei ole Trumpi komme mustata liitlasi ja nende juhte, samas kiites Venemaa presidenti Vladimir Putinit ja teisi autoritaarseid valitsejaid õige viis juhtida. See pani Melville’i tema sõnul Tallinnas võimatusse olukorda alati, kui tal paluti USA kavatsusi selgitada.

„Mul ei olnud muud valikut kui tagasi astuda. Mul ei ole sümpaatiat ega mõistmist nende suhtes, kes jäävad valitsuse teenistusse, väites, et ignoreerivad või rikuvad muul viisil oma korraldusi. Kindlasti ei mõista ma anonüümset arvamusartiklit, milles võetakse mingi õigus võidelda varjatult presidendi selja taga. See lähenemine on aususetu ja näib mulle argpükslik,” kirjutab Melville.

„Nüüd olen ma vaba rääkima iseenda kui kodaniku eest. Ma tahan kasutada oma häält, et seista poliitika eest, mis on rohkem kooskõlas meie ajaloo, meie väärtuste ja ülemaailmse kasu eest. Ja ma loodan ka veenda nii paljusid ambitsioonikaid, tarku noori inimesi, kui ma suudan, et elu nende kodumaa teenistuses on suurepärane viis anda oma panus parema maailma heaks,” teatab Melville.

Liitu