Juba keskkoolis sellesse ametisse valitud Kim ütles CNN-ile, et ta saadeti neljaks aastaks spetsiaalsesse ülikooli, kus ta õppis selliseid oskusi nagu võitluskunstid, sukeldumine ning relvade ja lõhkeainete kasutamine. Alles aastaid hiljem, kui ta oli täielikult väljaõpetatud, öeldi talle, miks ta välja valiti.

„Kui mulle öeldi, et minust saab spioon... olin ma rabatud,“ ütles Kim. „Minevikus on spioonidega olnud palju õnnetusi. Paljud, kes saadeti Lõuna-Koreasse, tapeti, niisiis oletasin ma, et suren.“ Füüsiline treening oli Kimi sõnul vaid üks osa, psühholoogiline ettevalmistus oli võtmetähtsusega. Neid õpetati olema valmis surema režiimi eest ning kui nad tabatakse, tagama, et neid ei saadaks kätte elusalt.

Kimi tulistati 1995. aastal Soulis missioonil olles ja tal ei õnnestunud enesetappu sooritada. Ta väidab, et kogu tema perekond Põhja-Koreas hukati karistuseks selle eest.

Kimi sõnul oli tema esimene ülesanne Lõuna-Koreas 1990. aastal kõrgetasemelise agendi nimega Lee tagasitoomine. Viimane oli töötanud Lõuna-Koreas mõnda aega. Teisel missioonil püüdis ta värvata valitsusvastaste meeleoludega inimesi, kellel võis olla sümpaatiaid Põhja-Korea suhtes.

Peakorteriga pidas Kim sidet lühilaineraadio abil. Ühel Pyongyangi kanalil luges diktor keskööl numbreid. See oli kood, millega edastati talle järgmine ülesanne. Kim oletab, et sidepidamismeetodid on tänapäeval palju arenenumad.

Üks endine eliidi liige Kang Myong-do ütles, et Põhja-Korea spioonid tegutsevad üle maailma, sealhulgas USA-s, kus tema hinnangul võib neid korraga töötada sadu. Üks nende peamisi eesmärke on Põhja-Korea suunas kalduvate USA korealaste värvata üritamine.

„On kolm erinevat taktikat, mida nad kasutavad,“ ütles Kang. „Esimene on tasuta Põhja-Korea viisade andmine, teine on võimaluse andmine teha seal äri ja raha ning kolmandaks kasutavad nad nende meelitamiseks naisi. Seda taktikat on laialdaselt kasutatud alates 80. aastatest.“

Kangi sõnul töötas ta 1984. aastal ühinemise arendamise divisjonis. Selle üks ülesandeid oli spioonide saatmine USA-sse, Lõuna-Koreasse ja Jaapanisse. Kang ütles, et divisjon on olemas ka praegu.

Kangi teatel mängivad spioonid ja nende pakutavad luureandmed suurt rolli Kim Jong-uni režiimi püsimisel. Sama usub ka Kim Dong-shik: „Põhja-Korea kohtleb neid väga hästi. Spioone koheldakse samal tasemel kindralitega, nende haridus on sama kõrgel tasemel. Nii et võib vabalt öelda, et Põhja-Korea peab spioone väga tähtsateks.“