Kui USA presidendi Donald Trumpi administratsioon ei sekku, võidakse Venckienė mõne nädala pärast koju saata.

„Ma ei taha kunagi Leetu tagasi minna,” ütles Venckienė telefoni teel vanglast AP-le ning lisas, et sooviks USA kodakondsust.

Venckienė lugu sisaldab tema nelja-aastase vennatütre pilastamises süüdistatud teise kohtuniku tapmist, Venckienė venna surma, kes süüdistuse esitas ja keda mõrvas kahtlustati, ja Venckienė valimist parlamenti pärast populaarsuse järsku tõusu uue tema venna järgi nimetatud pedofiiliavastase erakonna juhina.

Pärast 2013. aastal Leedust põgenemist elas Venckienė koos teismelise poja Karolisega Chicago eeslinnas Crystal Lake’is. Tal olid dokumendid, mis lubasid tal USA-s seaduslikult elada ja töötada, kuid ta andis end 13. veebruaril ise üles, kui sai teada, et USA võimud tahavad ta Leedu süüdistuste alusel kinni pidada.

Leedu andis vahistamismääruse välja 2015. aastal, kuid USA võimud ei ole seletanud, miks nad otsustasid Venckienė alles kolm aastat hiljem kinni pidada.

Venckienė väitel võtavad poliitiliste sidemetega pedofiilid ta väljaandmise korral sihikule nende võrgustiku paljastamise ja 2012. aastal sellel teemal valimiskampaania korraldamise eest. Tema erakond sai siis parlamendis seitse kohta.

„Neil ei ole minu tagasitoomiseks muud põhjust kui mind tappa,” ütles Venckienė.

Leedu prokuratuuri pressiesindaja Rita Stundienė ütles Venckienė tapmishirmu kommenteerides, et jätab tema väidete hindamise teistele.

Väljaandmisdokumendid toovad esile süüdistused, mille hulgas on väidetavate pedofiilide ebaseaduslik jälitamine organisatsiooni kaudu, mille Venckienė asutas. Venckienė advokaadid ootavad, et talle esitatakse väljaandmise korral kümneid süüdistusi, sealhulgas surnute lugupidamatu kohtlemine.

Surnute hulgas, keda Venckienė väidetavalt lugupidamatult kohtles, oli kohtunik Jonas Furmanavičius, kes oli tema kolleeg Kaunase kohtumajas.

Venckienė ja tema vend Drąsius Kedys süüdistasid Furmanavičiust nelja-aastase lapse pilastamises 2009. aasta video alusel, milles oli Venckienė sõnul tüdruku kallal näha mitut meest. Tüdruku ema on Kedysi endine elukaaslane ja Kedys süüdistas ka teda. Võimude sõnul ei toetanud tõendid neid süüdistusi pedofiiliavõrgustiku kohta.

2009. aasta 5. oktoobril lasti Furmanavičius oma kodu lähedal maha. Tunde hiljem tapeti tüdruku ema õde. Kahtlus langes Kedysile, kes kadus ja leiti surnuna kuus kuud hiljem. Uurijad väitsid, et Kedysi surma põhjus oli padujoomine enese varjamise ajal. Venckienė väidab, et keegi lavastas Kedysi mõrvades süüdlaseks ja tappis ta siis.

Kuid pärast Kedysi surma suri kahtlastel asjaoludel veel üks mees, keda Kedys oli süüdistanud. Ta kukkus madalasse veekogusse, aga uurijad lugesid selle uppumiseks.

Mõned leedulased pidasid Kedysi kangelaseks. Paljud leidsid aga, et ta mõtles pilastamissüüdistused välja peale jäämiseks hooldusõigusvaidluses oma endise elukaaslasega. Mõned küsisid, miks pidi Kedys toime panema kättemaksumõrvad, kui ta teadis, et süüdistused on valed.

Surve Venckienėle kasvas pärast 2012. aasta 17. maid, kui 250 politseinikku tungisid tema vanemate koju, kus ta viibis, et viia täide määrus, mis andis vennatütre hooldusõiguse tema emale. Politseinikud murdsid läbi Venckienė toetajate massist ja võtsid tüdruku Venckienė käest ära, kuigi ta karjus, et tahab sinna jääda.

Venckienė nüüdseks 18-aastane poeg ütles, et tema ema otsustas põgeneda 2013. aastal, sõites koos temaga Saksamaale ja lennates sealt Chicagosse. Leedus oli Venckienė enese sõnul saanud tapmisähvardusi, mis näisid usutavad, sest juhtumiga seotud inimesed surid ümberringi.

USA võimude sõnul kohustab Leeduga sõlmitud kokkulepe neid Venckienėt välja andma.

Venckienė loodab, et USA välisministeerium loeb temavastased süüdistused poliitiliselt motiveerituiks, mis peataks väljaandmise. See tähendaks aga USA vankumatu liitlase kritiseerimist, mida ametnikud ei taha teha.

„Ma usun endiselt, et demokraatlikus riigis nagu USA on mul võimalus tõestada oma süütust,” ütles Venckienė.