Tavaliselt veedab kuninganna 6. veebruari vaikselt Sandringhami residentsis Ida-Inglismaal, kus tema isa kopsuvähki suri.

Tänavu, kuldjuubeli puhul, otsustas Elizabeth tähistada tähtpäeva avalikult Macmillani vähikeskuse avamisega King’s Lynnis.

Elizebeth II võimuletuleku aasta 1952 oli aeg, mil Suurbritannia alles toibus Teisest maailmasõjast ja riigis kehtisid kokkuhoiumeetmed.

Sõja-aastad olid ühtviisi kannatusterohked nii Briti tavakodanikele kui ka kuninglikule perekonnale. Pärast sõda tõmbus 1936. aastal oma venna Edward VIII troonist loobumise tõttu ootamatult kuningaks saanud mõnevõrra närviline ja riigipea ameti suhtes tõrges George ühe enam Sandringhami vaikusesse.

Aastatepikkune suitsetamine ja vereringehäired tegid oma töö ja kuninga tervis hakkas halvenema. 1951. aasta septembris avastati George’i kopsust kasvaja.

Londoni arstid tegid operatsiooni ja lubasid paranemist. Nii saatis 56-aastane kuningas 31. jaanuaril 1952 oma tütre Elizabethi ringreisile Briti Rahvaste Ühenduse maadesse.

Kuningas naasis Sandringhami. 5. veebruaril, olles veetnud päeva jahil ja lasknud maha üheksa jänest, siirdus George kell 22.30 oma tuppa.

Järgmise päeva, 6. veebruari, hommikul leiti ta oma voodist surnuna. Surma põhjuseks tuvastati südametromboos.

Teade isa surmast ja kohesest trooniletõusust saadeti 25-aastasele Elizabethile Kenyasse.

Buckinghami palee kodeeritud telegramid Elizabethi ja tema saatjaskonnani ei jõudnud, nii pidid nad surmateadetes usaldama Reutersit ja BBC-d. Londonisse naastes tervitas vastset kuningannat peaminister Winston Churchill.

Elizabeth krooniti kuningannaks 2. juunil 1953 Londonis Westminster Abbey’s.

“See tähtpäev on heaks võimaluseks, et hinnata tänutundega lojaalsust ja toetust, mis on meile osaks saanud nii paljudelt inimestelt sestpeale, kui ma 1952. aastal troonile tulin,” ütles kuninganna Elizabeth tähtpäevaläkituses.

Kuninglik ratsasuurtükivägi lasi Hyde Parkis kuninganna auks 41 suurtükist aupaugu. Teine kogupauk kõlab Londoni Towerist.

Tänavuse troonijuubeli tähistamine kestab terve aasta ja kulmineerub neljapäevase riigipühaga 1.-4. juunil. Siis on kõikjal Suurbritannias kavas ilutulestikud, kontserdid ja karnevalid.

Üheks pidustuste kõrghetkeks on rockkontsert Buckinghami palee aias 3. juunil. Kuningannat austavad oma esinemisega teiste seas Paul McCartney, Mick Jagger ja Phil Collins.

17. juunil kogunevad Euroopa monarhid Windsori lossi pidulikule lõunale.

Briti meedia on juba jõudnud kurta, et kuninganna kuldne võimujuubel tuleb 1977. aastal tähistatud hõbejuubeliga võrreldes kahvatu. Peaminister Tony Blair kinnitas aga jaanuaris, et juubelipidustuste edu on kindel.

Kuninganna neljast lapsest kolme nurjunud abielud on üheks põhjuseks, mis takistab alamaid nägemast kuningaperekonnas eeskuju kogu rahvale.

Kroonprints Charlesi lahutus populaarsest printsess Dianast ja viimase surm 1997. aastal Pariisi autoõnnetuses jättis kuningliku perekonna ilma oma superstaarist.

Äsja selgus, et Charlesi ja Diana nooremal pojal prints Harryl on probleeme uimastite ja alkoholiga.

Aastal 1990 leidis 75 protsenti brittidest, et riik oleks monarhita kehvem, 10 aastat hiljem on sama meelt veel vaid 44 protsenti elanikest.

Kuigi brittide austus monarhia vastu on Elizabethi troonile tuleku ajast mõnevõrra langenud, peetakse kuningannast endast ikka veel lugu. Hiljutiste arvamusküsitluste järgi kiidab 65 protsenti alamatest kuninganna tegevuse suurepäraseks ja 24 protsendi arvates tuleb ta üsna hästi toime.