Euroopa Liidu eesmärgiks on saada konkurentsivõimeliseks ja dünaamiliseks teadmistel põhinevaks majanduseks, mis oleks võimeline ühendama märgatavat majanduskasvu suurema hulga ja paremate töökohtade ning suurema sotsiaalse heaoluga.
"See on pöördepunkt," kuulutas ELi eesistujamaa Portugali peaminister Antonio Guterres. "See nn Lissaboni strateegia toob meie tööstiilis revolutsiooni," kinnitas ta kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.
ELi liidrid on vaadanud kadedusega USAd, kus uue tehnoloogia kiire kasutuselevõtt on käivitanud plahvatusliku majanduskasvu. Samas soovitakse Euroopas olemasolevat sotsiaalturvalisuse süsteemi säilitada.
Lissabonis lepiti kokku reas abinõudes siseturu, eriti telekommunikatsioonide, liberaliseerimiseks, et võimaldada kõigile odavam juurdepääs internetile. 2001. aasta lõpuks on kavas kõik ELi koolid internetiga ühendada.
"Oleme võtnud kasutusele tosinaid konkreetseid abinõusid ja püstitanud konkreetseid eesmärke, mis kõik mõjutavad tavainimeste elu," sõnas Guterres.
Oluliseks peeti kohtumisel ka tööjõukulude kärpimist ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamist.
ELi sõnul peavad Lissabonis vastu võetud plaanid tagama juba lähiaastatel kolmeprotsendilise majanduskasvu aastas. Tänavu on ELi keskmine majanduskasv kaks protsenti.
Bloki 10-protsendilist tööpuudust tahetakse samuti vähendada, suurendades tööealise elanikkonna tööhõivet sarnaselt USAga 70 protsendini. Praegu on see näitaja 61 protsenti.
Majanduskohtumist varjutas aga vaidlus 14 ELi liikmesriigi poolt Austriale kehtestatud sanktsioonide üle.
Neljapäeva õhtul toimunud lõunasöögil teatasid euroliidu riigid Austria kantslerile Wolfgang Schüsselile, et Viinil ei maksa loota kiiret lõppu kahepoolsete poliitiliste kontaktide külmutamisele, mis sai alguse veebruaris, kui Austrias tuli koalitsioonivalitsuse koosseisus võimule parempopulistlik Vabaduspartei.
Reedel, NATO Jugoslaavia-vastaste õhurünnakute alguse aastapäeval, tõotasid ELi liidrid jätta püsima Serbiale kehtestatud sanktsioonid, kuni seal on võimul president Slobodan Milosevic.
"Demokraatlik, koostöötahteline Serbia, kes elab naabritega rahus, on Euroopa perekonda teretulnud," ütlesid tippkohtumisele kogunenud ELi liidrid kohtumise lõppdokumendis, lisades, et sellest põhimõttest lähtudes jätkab EL survet demokraatlike muudatuste saavutamiseks Serbias.
"(Milosevici) rezhiimi vastu suunatud valikulised sanktsioonid jäävad ELi poliitika vajalikuks elemendiks seni, kuni president Milosevic võimul on."
Nädala algul kinnitasid ELi liikmesmaade ministrid plaani lőpetada Jugoslaavia vastane lennuembargo, kuid tihendada finantspiiranguid Belgradi vastu. Milosevici valitsusametnike suhtes kehtivat viisakeeldu pikendatakse ja nende välismaal paiknevad arved külmutatakse.
