EL püüab lahendada erimeelsusi

Euroopa Liidu praeguste ja peatsete liikmesriikide välisministrid kohtusid esmaspäeval viimast korda valitsustevahelise konverentsi raames, et ületada erimeelsusi ühenduse tulevase põhiseaduse projekti suhtes.

Vaidlused on vastandanud EL-i suurimad liikmed Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vastu keskmistele ja väikeriikidele, kes kardavad oma mõju vähenemist reformitud ühenduses.

Tõsised erimeelsused on kujunenud hääletusõiguse ja plaani üle kärpida Euroopa Komisjoni volinike arvu. Samuti pole jõutud üksmeelele, millised valdkonnad peavad jääma iga liikmesriigi otsustada.

Prantsuse presidendi Valery Giscard d’Estaing’i juhtimisel väljatöötatud dokumendikavandis soovitatakse jätta Euroopa Komisjonis hääleõigus ainult 15 liikmele 25-st.

Austria välisminister Benita Ferrero-Waldner nõudis, et igal riigil oleks Komisjonis hääleõiguslik volinik, sest ainult see tagab väiksemate liikmete kuuldavõtmise Brüsselis.

“Kui Euroopa Liidus on demokraatia, siis peab igal liikmesriigil olema hääleõiguslik volinik,” ütles ta pärast Brüsselis peetud kõnelusi ajakirjanikele.

Ferrero-Waldneri sõnul on suurematel riikidel juba praegu otsuste tegemisel rohkem kaalu.

Saksa välisminister Joschka Fischer aga ütles, et väikeriikide nõudmised muudaksid Euroopa Liidu täitevorgani pärast tuleval aastal toimuvat ühenduse laienemist liiga kohmakaks.

Erimeelsused on ka Euroopa Parlamendi volituste laiendamise küsimuses, kuna paljud riigid väidavad, et põhiseaduse projekt annab EL-i otsevalitud assambleele liiga palju võimu pikaajaliste kulude läbisurumiseks.

Euroopa Liidu eesistuja Itaalia loodab saavutada üksmeele EL-i põhiseaduse kavandi üle enne 12.-13. detsembrini toimuvat ühenduse tippkohtumist, et anda avalikkusele piisavalt aega selle dokumendi seedimiseks enne Euroopa Parlamendi valimisi tuleva aasta juunis.