EL plaanib „energiarevolutsiooni”

Euroopa Komisjon kasutas värsket naftakriisi Venemaaga ära, et esitleda oma uut energiapoliitikat Euroopa Liidus, Komisjon nimetas kolmapäeval tutvustatud plaani „revolutsiooniks”.

Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et Moskva on „hävitanud usalduse” enda vastu, kui katkestas Valgevenet läbiva naftatransiidi, mis andis 12 protsenti euroliidu naftavajadustest, teatab Euobserver.

Euroopa oli juba varem ärritatud täpselt aasta tagasi toimunud gaasikatkestusest, mis leidis aset Moskva ja Kiievi gaasitüli tõttu. Eelmisel jaanuaril katkes mõneks ajaks 20 protsenti EL gaasitarnetest, kui Venemaa sulges oma transiidi Ukraina kaudu.

Komisjoni „aktsiooniplaan” näeb ette energiasõltuvuse vähendamist Venemaast, Brüsselis arvatakse, et see on saavutatav, kui euroliit räägib „ühel häälel” Moskvaga. Lisaks soovitakse liidu liikmesriikide vahelist „solidaarsust” varude jagamisel võimaliku kriisi puhul. Soovitakse ka suurendada tarneid Kesk-Aasiast ning ehitada juurde tuumajaamasid.

Need eesmärgid pole lihtsalt saavutatavad. Euroliidu liikmetel on suhetes Venemaaga väga erinevad huvid. Berliin ja Budapest on näiteks sõlminud Moskvaga kahepoolsed energialepped, Balti riigid ja Poola, vähemal määral ka Rootsi on aga teravalt kritiseerinud uut Vene-Saksa gaasijuhet. Stabiilsed energiatarned Kasahstanist või Turkmenistanist võivad osutuda aga veelgi keerulisemaks saavutada, kui Venemaalt. Tuumaenergia suhtes on avalik arvamus aga väga vaenulik paljudes Euroopa riikides.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) ja Suurbritannia eksperdid hindavad, et alainvesteerimise tõttu torudesse saavutab Venemaa oma ekspordivõimsuse lae juba aastaks 2010.

IEA ennustab, et maailma naftatootmine saavutab oma tipu aastaks 2030, selleks ajaks on nõudlus tema järgi kasvanud 41 protsenti.

Energiarevolutsiooniga käib plaani kohaselt kaasas ka radikaalne plaan vähendada kasvuhoonegaase, et pidurdada kliima soojenemist, mis võib kaasa tuua looduskatastroofe ja ulatuslikku kahju majandusele. Komisjoni nägemuse kohaselt peaks Euroopa massiliselt üle minema tuule, vee ja päikeseenergiale. Tehased ei toodaks üldse kasvuhoonegaase, inimesed elaks energiasäästlikes majades, sõidaks biokütusega autodega ning ostaks oma elektrit täielikult vabaturumajanduse tingimustes toimivas EL siseturul konkureerivatelt ettevõtetelt.

Samas annab taastuvenergia parimategi pingutuste puhul aastaks 2010 vaid 10 protsenti EL energiavajadustest. Lisaks on Euroopa võitlus kasvuhoonegaasidega sõelaga vee kandmine, kui Hiina, India, USA ja Venemaa ei osale selles. Ainuüksi Hiina võimud plaanivad järgmise 25 aasta jooksul ehitada 500 uut kivisöel töötavat elektrijaama.