EL pakub brittidele Brexiti-eelseid kaubandusläbirääkimisi, kuid ülemineku tingimused on karmid
Euroopa Liit on valmis Suurbritanniaga tulevase vabakaubandusleppe üle läbi rääkima enne, kui kaks poolt Brexiti lõplikes tingimustes kokku lepivad, selgub Euroopa Liidu reedel välja antud läbirääkimiste põhisuunistest.
Osana „faasilisest lähenemisest“ peab Suurbritannia lihtsalt üles näitama „piisavat edasiminekut“ läbirääkimiste esimeses faasis ning Euroopa Liidu riigid võivad alustada kaubandusläbirääkimisi teises faasis, vahendab Reuters.
Samas kinnitatakse, et Suurbritannia EL-ist lahkumisele 2019. aastal tõenäoliselt järgneva üleminekuperioodi jooksul ja enne vabakaubandusleppe sõlmimist peavad britid aktsepteerima EL-i reegleid, mis on üks peamisi põhjuseid, miks enamik britte eelmise aasta juunis üleüldse Brexiti poolt hääletas.
Kui Suurbritannia jääb EL-i ühisturu liikmeks ka mingiks ajaks peale Brexitit, peab ta austama „nelja vabadust“, mis tähendaks ka vaba sisserände lubamist Euroopast.
Veel peab EL prioriteediks õigusliku ebakindluse lahendamist EL-i kodanikest väljarändajate jaoks, kes elavad mõlemal pool uut EL-i-Ühendkuningriigi piiri. Nõutakse, et õigused, mis on saadud enne Brexiti jõustumise päeva, peaksid säilima.
Vastates Suurbritannia peaministri Theresa May hoiatusele, et ta eelistaks halvale kokkuleppele kokkuleppeta jäämist, teatab EL, et peab selliseks tulemuseks valmis olema, kuid tegema tööd, et seda ei juhtuks, sest see ei oleks kummagi poole huvides.
Suunised moodustavad EL-i Brexiti-läbirääkija Michel Barnier’ mandaadi aluse. Barnier loodab alustada läbirääkimisi juuni alguses, mis annaks väljaastumislepingu ettevalmistamiseks aega 16 kuud.
„Nendel läbirääkimistel tegutseb liit nagu üks mees. Ta on läbinisti konstruktiivne ja püüdleb kokkuleppe leidmise poole. See on mõlema poole parimates huvides,“ öeldakse dokumendis. „Liit teeb tõsist tööd selle tulemuse saavutamiseks, kuid valmistab ennast ette, et oleks võimeline olukorraga hakkama saama ka siis, kui läbirääkimised peaksid ebaõnnestuma.“
Viimase üheksa kuu jooksul on EL-i liidrid ja ametnikud olnud vastu brittide soovile alustada kohe läbirääkimisi ulatusliku ja kõikehõlmava vabakaubandusleppe üle, et asendada Suurbritannia jaoks kaduv ligipääs EL-i siseturule.
Paljud on nõudnud, et Suurbritannia peab enne ühele poole saama lahutuslepinguga, mis sisaldab ka finantskohustuste klaarimist (60 miljardit eurot), uue piiriületuskorra paika panemist ning mõlema poole kodanike õiguste kindlaks määramist.
Õiguslikult ei saa kaubanduslepet sõlmida enne, kui Suurbritannia on EL-ist lahkunud, ning paljud mõlemal poolel arvavad, et sellise kokkuleppe üle läbirääkimiste pidamiseks kulub mitmeid aastaid pärast 2019. aastat, kui Suurbritannia peaks lahkuma. Peaminister May kutsus oma Brexiti käivitanud kirjas Tuskile üles pidama kaubandusläbirääkimisi lahutusläbirääkimistega paralleelselt.
Põhisuuniseid, mille Euroopa Ülemkogu president reedel EL-i 27 liikmesriigi valitsustele saatis, võidakse järgmise kuu jooksul mõnevõrra muuta, enne kui need 29. aprillil 27 liikmesriigi tippkohtumisel heaks kiidetakse.
