Bushi võit nädalaid kestnud kohtulahingute järel langes ajale, mil Brüsselis kohtuvad NATO välisministrid, et arutada julgeolekulepet EL-iga, millesse USA suhtub kriitikaga.
Mõne päeva pärast leiab Washingtonis aset kaks korda aastas peetav USA-EL-i tippkohtumine, kus tulevad tõenäoliselt pinnale erimeelsused kaubanduse, keskkonna ja surmanuhtluse küsimuses.
“USA ja Euroopa suhted ei ole kunagi olnud nii tähtsad kui täna,” ütles Euroopa Komisjoni president Romano Prodi.
Ta rõhutas, et USA ja Euroopa Liit peavad jätkama koostööd pingekolletes nagu Lähis-Ida ja Balkani poolsaar, võitlema üheskoos kuritegevuse ja terrorismi vastu ning alustama uut kõnelustevooru Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO).
Samu mõtteid väljendas EL-i välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana.
“Tihe transatlantiline partnerlus on end aastate jooksul tõestanud kui ülioluline tegur inimõiguste, demokraatlike väärtuste, julgeoleku, stabiilsuse ja heaolu edendamisel kogu maailmas,” sõnas ta.
“Me peame oleamsolevat tihedat koostööd jätkama, kui tahame olla edukad nende meile ühiste huvide ja väärtuste tagamisel,” lisas ta.
Tuleval esmaspäeval sõidavad Prodi, Solana ja EL-i eesistuja Prantsusmaa president Jacques Chirac Washingtoni USA-EL-i tippkohtumisele, kus tuleb arutusele EL-i uus ühtne välis- ja julgeolekupoliitika ning kaubandustülid.
Kahe suurjõu vahel valitsevad erimeelsused ka maakera soojenemise ohjeldamise ja USA-s ikka veel rakendatava surmanuhtluse küsimuses.
EL-i ametnikud hajutasid mure Bushi välispoliitilise kogenematuse pärast, juhtides tähelepanu sellele, et tema meeskonnas on kogenud veterane ekspresident George Bushi administratsioonist, mis juhtis USA-d aastatel 1989-1993.
Siiski jääb EL taga igatsema Clintonit, kes tegeles aktiivselt Euroopa asjadega Balkanist Põhja-Iirini.
“Me oleme saanud palju kasu president Clintonist, kes toetas väga Euroopa suuremat intergeerumist,” ütles üks tundmatuks jääda soovinud ametnik.
“Viimase kaheksa aasta jooksul on meil ilmselt olnud kõige Euroopa-sõbralikum USA president, mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes,” lisas ta.
EL-i allikad on avaldanud arvamust, et vabariiklaste Valge Maja eelistab tõenäoliselt teha koostööd pigem üksikriikide kui EL-i kui tervikinstitutsiooniga.
