Aasta pärast Iraagi sõjast tingitud teravate lahkhelide tekkimist nüüdseks 25-liikmelises EL-is on sel laupäeval algava kohtumise sõnum järgmine: me oleme laienenud, meie liidrid on vastu võtnud põhiseaduse ja me oleme midagi palju enamat kui lihtsalt kaubandusblokk.

“Me läheme tippkohtumisele teatava enesekindlusega,” ütles üks EL-i diplomaat.

Kohtumine toimub Iirimaa lääneosas Dromolandi lossis ja langeb ajale, mil Bush püüab näidata, et suudab teha edukalt koostööd Washingtoni tähtsate rahvusvaheliste partneritega. Nimelt süüdistab demokraadist vastane John Kerry teda USA liitlassuhete kahjustamises.

USA ja EL teevad ühisavalduse Iraagi teemal, kus paar päeva hiljem antakse võim üle iraaklastele.

Kohtumine keskendubki välispoliitikale ning ühist välis- ja julgeolekupoliitikat välja töötav EL püüab näidata, et on tõsiseltvõetav diplomaatiline jõud, mitte pelk kaubanduspartner.

Iraagi kõrval püütakse saavutada ühine positsioon ka Lähis-Ida asjus, arutatakse Sudaani kriisi, võitlust terrorismi ja aidsi vastu, aga siiski ka majanduskoostööd.

USA esindaja EL-is Jom Foster leiab, et pole õige rääkida Euroopa ja USA Iraagi-teemaliste erimeelsuste lahendamisest, vaid lahkhelidest EL-i riikide vahel, mis nüüdseks on vaibunud.

Nüüd on Ühendriigid ja EL valmis Iraagis ja Afganistanis koostööd tegema, ütles ta.

“Afganistan ja Iraak on vaieldamatult mõlema ees seisvad suurimad välispoliitilise katsumused,” lisas Foster.

EL-i diplomaadi sõnul on asjaolu, et EL on pärast eelmist tippkohtumist 2003. aastal Washingtonis võtnud liikmeks 10 uut riiki, kokku leppinud põhiseaduses ja heaks kiitnud ühise julgeolekustrateegia lisanud ühendusele USA silmis tublisti kaalu.