Diplomaadid olid nädalaid vaielnud agentuuri juhtimise ja mandaadi üle. Eesmärgiks on luua organ, mis aitaks EL-i 25 liikmel kaitse-eelarveid kooskõlastada ja parimal viisil ära kasutada.

Möödunud reedel, kui kokkulepe näis olevat käeulatuses, vaidlustas Portugal ootamatult agentuuri ülesandeid ja toimimispõhimõtteid puudutava 33 leheküljelise dokumendi mõningad aspektid.

Diplomaatide sõnul ei meeldinud Lissabonile idee, et sõjaliselt arenenumad riigid nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa loovad relvastusprojektid, millega teised riigid saavad liituda vaid siis, kui neid kutsutakse.

“Me muutsime suletud projektide sõnastust pisut leebemaks, tegime pisut keelelisi muudatusi, ja nüüd on meil poliitiline kokkulepe,” ütles üks diplomaat pärast EL-i välisministrite kohtumist Luksemburgis.

Euroopa kaitseagentuur on sätestatud EL-i esimeses põhiseaduses, milles ühenduse liidrid loodavad sel nädalal kokku leppida, ja see peaks lähinädalatel tegevust alustama.

EL kulutab tervikuna kaitsele alla poole USA kaitse-eelarvest, kuid asjatundjate väitel ulatub ühenduse sõjaline võimsus vaid kümnendikuni Ameerika Ühendriikide omast ja seda eeskätt dubleerimise ja ühitamatu tehnika tõttu.

Euroopa riigid ei suuda vägesid kiiresti kriisikolletesse toimetada ja neid seal hoida, neil ei ole vahendeid reaalajas lahinguinfo edastamiseks ega täppisrelvi.

Agentuuri ülesandeks on edendada teadustööd, tuvastada tegelikud sõjatehnikavajadused, töötada välja sõjalisi projekte ja tugevdada kontinendi killustunud kaitsetööstust.