EL kavatseb anda Kreeka saartel olevatele migrantidele koju minemise eest 2000 eurot

 (55)
EL kavatseb anda Kreeka saartel olevatele migrantidele koju minemise eest 2000 eurot
Foto: Armin Durgut/PIXSELL, PA Images

Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson teatas eile Ateenas, et Euroopa Liit annab igale kodumaale tagasi minema nõustuvale migrandile ülerahvastatud laagrites Kreeka saartel 2000 eurot.

Johansson ütles, see pakkumine on ajutine ja avatud vaid üks kuu ning kehtib vaid nendele migrantidele, kes saabusid enne 1. jaanuari, vahendab BBC News.

Johanssoni sõnul on selliseks vabatahtlikuks naasmiseks õigus 5000 inimesel.

Sel kuul on Kreeka saartele Türgi ranniku lähedal meritsi saabunud sadu migrante ja põgenikke, mis on suurendanud survet niigi hädas olevatele vastuvõtukeskustele. Saarte laagrites on juba ligi 42 000 varjupaigataotlejat, kuigi laagrid olid mõeldud umbes 6000 inimesele.

Abiorganisatsiooni Piirideta Arstid teatel on enam kui 14 000 migrantidest lapsed.

„Mehed, naised ja lapsed elavad nendes ülerahvastatud keskustes kohutavates tingimustes, pidevas hirmus ja väga algelise ligipääsuga sellistele teenustele nagu tualetid, dušid, elekter,“ ütles Piirideta Arstide Kreeka missiooni juht Stephan Oberreit. „Meie meeskonnad kliinikus Moria laagri vastas võtavad vastu umbes 70 last päevas, sealhulgas lapsi, kes kannatavad krooniliste haiguste all, millele me ei saa pakkuda korralikku ravi.“

Seotud lood:

Johansson ütles, et seitse Euroopa Liidu liikmesriiki on nõustunud võtma laagritest vastu vähemalt 1600 saatjata last, keda peetakse eriti haavatavaks.

Lisaks sõja eest põgenenud süürlastele on laagrites afgaane, pakistanlasi ja lääne-aafriklasi. Pole selge kui paljudel neist on õigus pagulase staatusele.

Abiorganisatsioonid peavad Süüriat tagasisaatmiseks liiga ohtlikuks, aga mõnesid teisi riike, nagu näiteks Pakistani, peetakse piisavalt ohutuks.

Kreeka on uute varjupaigataotluste menetlemise ajutuselt peatanud, mille abiorganisatsioonid hukka mõistavad.

Oxfami esindaja Florian Oel ütles, et kõik Euroopa Liidu valitsused on vältinud vastutuse võtmist, mitte ainult Kreeka. Oeli sõnul on olukord väga halb alates 2016. aastast, kui Türgi allkirjastas Euroopa Liiduga kokkuleppe palju suurema migrandivoolu peatamiseks.

Viimane hüpe migrantide arvus Kreeka piiril tuli pärast seda, kui Türgi teatas, et ei takista enam mingrantide Kreekasse sisenemist. Türgi, kus on 3,7 miljonit Süüria põgenikku, süüdistab Euroopa Liitu enda liiga väheses aitamises.

Johansson ütles, et migrantide Kreeka saartelt kodumaale tagasi suunamine viiakse läbi koostöös ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja Euroopa Liidu piiriagentuuriga Frontex.