Borrell ütles pressikonverentsil, et kohtumine Lavroviga oli otsekohene ja avatud ning intensiivne. Euroopa Liidu-Venemaa suhteid iseloomustavad Borrelli sõnul fundamentaalsed erimeelsused ja usalduse puudumine ning mõlemad pooled näevad teineteist konkurendi ja rivaali, mitte partnerina.

Borrell kordas, et Euroopa Liidul on sügav mure Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vangistamise pärast, ning ta kutsus taas teda vabastama ja viima läbi erapooletu juurdluse.

Borrell ütles, et austades täielikult Venemaa suveräänsust, on küsimused, mis puudutavad õigusriiki, inimõigusi, kodanikuühiskonda ja poliitilisi vabadusi kesksed nii Euroopa Liidu kui ka Venemaa ühise tuleviku jaoks.

Borrell lisas, et Euroopa Liit ja Venemaa saavad ja peavad koostööd tegema, ning rõhutas kaubandussuhete tähtsust.

Küsimusele Euroopa Liidu seisukoha kohta Navalnõi juhtumi suhtes vastas Borrell, et „täielik ja läbipaistev juurdlus” võiks aidata selgitada, mis Navalnõiga juhtus.

Borrell ütles aga, et ükski Euroopa Liidu liikmesriik ei ole teinud seni ettepanekut täiendavate sanktsioonide kehtestamiseks Venemaa vastu, ning arutelud leiavad aset Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel märtsis.

Lavrov väljendas kahetsust, et koroonaviiruse pandeemia käigus on „teatud jõud” Euroopa Liidus „pandeemiat ära kasutanud ja süüdistanud Venemaad desinformatsiooni levitamises” selle asemel, et olla ühtsed ja näidata üles solidaarsust.

Lavrov pakkus ametliku kanali loomist desinformatsioonisõdade murega tegelemiseks.

Borrell õnnitles Venemaad koroonavaktsiini Sputnik V edu puhul ning ütles, et loodab, et Euroopa Liidu Ravimisamet (EMA) suudab varsti selle efektiivsuse sertifitseerida. „See oleks hea uudis, sest me oleme vastamisi vaktsiinide nappusega,” ütles Borrell.

Nimetati mitmeid valdkondi, kus Euroopa Liit ja Venemaa on kokku leppinud koostöös. Nende hulgas on tervishoid, teadus, kliimamuutus, uuringud, pandeemia, haridus, Iraani tuumalepe, Süüria, Liibüa, ebastabiilsus Põhja-Aafrikas ja migrantide sissevool Euroopa Liitu.

Vene uudisteagentuuri RIA Novosti teatel tuli jutuks ka vene ajakirjanike „tagakiusamine” Lätis.

„Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid tegutsevad õigusriigi ja kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõtete järgi. Seetõttu olen ma veendunud, et Läti kohtusüsteem viib vastavalt Euroopa Liidu liikmesriikide võetud kohustustele läbi juurdluse vastavalt seaduslikkuse põhimõttele ning austades põhilisi inim- ja kodanikuõigusi ja -vabadusi,” ütles Borrell.