Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia teatasid, et eurotsoon, millega nad arvasid end ühinevat - rahaliit, võib muutuda väga kergesti hoopis teistsuguseks liiduks, mis kätkeb endas palju lähemat rahanduslikku, majanduslikku ja poliitilist ühendust, vahendab portaal EurActiv.

Euroopa Liidu uued liikmesriigid on oma liitumislepingute järgi kohustatud euro kasutusele võtma. Sloveenia, Malta, Küpros, Slovakkia ja Eesti on seda juba teinud. Enne 2004. aastat ühinenud riikidel sellist kohustust ei ole.

„Kõik seitse riiki teatavad ühiselt, et eurotsooni legaalse staatuse muutus võib muuta nende liitumislepingu tingimusi“, mis „võib sundida neid uut referendumit korraldama“ euro kasutuselevõtu küsimuses, ütles diplomaatiline allikas, kes on kõnelustele lähedal.

Seitse pealinna nõuavad lisaks, et eurotsooni mitte kuuluvatel riikidel, kes tahavad oselada läbirääkimistel eurotsooni võimalike reformide üle, peaks olema õigus seda teha. Eurotsooni sees toimuvad vaidlused on tavaliselt sellest väljaspool olevatele riikidele suletud.

„On loogiline, et riigid, kelle saatuseks on euroga ühineda, kohtuvad,“ ütles Poola Euroopa asjade minister Mikołaj Dowgielewicz.

Enne eurotsooni kriisi tegid mitmed uued liikmesriigid, kes on olnud lähedal Maastrichti kriteeriumide täitmisele, näiteks Poola ja Bulgaaria, ambitsioonikaid plaane Euroopa ühisraha kiireks kasutuselevõtuks.

Viimasel ajal on aga mitmed Poola ametnikud teatanud, et riik on eurotsooniga liitumise plaanid riiulisse pannud, kuni saab selgeks, milline tulevik Euroopa ühisraha ootab.

Ungari andis aprillis mõista, et soovib saada võimaluse eurotsoonist välja jääda. Tšehhi euroskeptikust president Václav Klaus on öelnud, et Euroopa Liidu rahaklubi on läbikukkumine ning Tšehhi peab saama püsiva vabastuse kohustusest sellega liituda.