Siiski nihutas Johnson eile ise väravaposti, teatab BBC News.

Telefonivestluses Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Micheliga ütles Johnson, et ootab ära Brüsselis algava Euroopa Liidu tippkohtumise lõpu, enne kui otsustab Suurbritannia järgmiste sammude üle.

Euroopa Liidu diplomaatidele see siiski muljet ei avaldanud.

„Boris Johnson vandus varem, et ta sureks kraavis. Ta on ikka ja jälle tähtaegu seadnud ja need on tulnud ja läinud,” ütles kogenud Euroopa Liidu tegelane BBC-le.

Brüssel ei ole aga kaugeltki õnnelik väljavaate üle Suurbritanniaga kokkuleppeta jääda.

Näiteks Hollandi peaminister Mark Rutte on öelnud, et Covid-19 pandeemia muudab kokkuleppe saavutamise veelgi tähtsamaks. Kokkuleppeta jäämise majanduslikud tagajärjed aasta lõpus tekitaksid Euroopa Liidu poliitikutele täiendavat poliitilist ja majanduslikku peavalu, mida eelistataks vältida. Nad eeldavad, et Johnson tunneb samamoodi.

Siiski ei ole Euroopa Liidu liidrid kõik üksmeelel selle üle, kui palju nad peaksid kokkuleppe saavutamiseks järeleandmisi tegema.

Brüssel jätkab Ühendkuningriigilt järeleandmiste nõudmist, aga positiivne tulemus nõuab kompromisse mõlemalt.

BBC hinnangul on küsimus selles, kas Prantsusmaa president Emmanuel Macron annab järele oma kindlas seisukohas praeguste kalanduskvootide säilitamise kohta Briti vetes. Kokkuleppe saavutamiseks peab ta seda tegema.

Samuti on küsimus selles, kas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel loobub mõnedest nõudmistest konkurentsireeglite osas, mis annavad Suurbritanniale endiselt nulltariifi ja nullkvoodiga ligipääsu ühisturule.

Euroopa Liidu liidrid peavad selles kõiges omavahel kokku leppima. Kaubanduskokkulepe Suurbritanniaga mõjutab Euroopa Liidu ülemaailmset mainet, Euroopa Liidu ettevõtteid, eriti nende riikide omi, millel on Suurbritanniaga suur kaubavahetus, ning poliitilist edukust.

Merkel mõtleb oma pärandile enne järgmisel aastal kantsleriametist lahkumist. Ta tahab säilitada lähedased sidemed Suurbritanniaga nii geopoliitilistel kui ka majanduslikel põhjustel. Lisaks tahab ta vältida suuri Euroopa Liidu siseseid erimeelsusi kokkuleppe üle.

Macron vaatab üle õla oma vana euroskeptilise rivaali Marine Le Peni suunas. Macron loodab läbirääkimistel Suurbritanniaga demonstreerida, et Euroopa Liidust lahkumine on keeruline. Samuti tahab ta, et teda nähtaks Prantsusmaa huvide eest võitlejana, sellest kindlad seisukohad kalandusvaldkonnas. Macron ja teised Euroopa Liidu liidrid ei taha anda Suurbritanniale ka eelisligipääsu oma siseturule, kui Suurbritannia võib Euroopa ettevõtetele piiranguid seada või toetada oma ettevõtteid riiklikult viisil, mida Brüssel liikmesriikidel teha ei luba.

BBC hinnangul on seega küsimus selles, kui palju talitseb Euroopa Liit kokkuleppele jõudmiseks oma soovi hoida Suurbritannia seotuna oma konkurentsireeglite ja standarditega. Suurbritannia sõnul on ta liidust lahkunud suveräänne riik ja Brüssel peab teda sellisena tunnustama.

Euroopa Liidu diplomaatide sõnul aitaks see, kui jõutaks kokkuleppele selles, et kui kumbki pool kaubanduskokkulepet rikub, järgneb kiire ja mõjus õiguslik tegevus.

Euroopa Liidu selle nädala tippkohtumise kõige tõenäolisem tulemus on BBC hinnangul see, et kutsutakse läbirääkimiste tempot tõstma ja neid intensiivistama.