Prantsuse ekspresident Valery Giscard d’Estaing esitab põhiseaduse kavandi EL-i 15 praeguse ja 10 tulevase liikmesriigi juhtidele.

Põhiseadusprojekt võeti vastu eelmisel nädalal Euroopa Tuleviku Konvendis, Euroopa Parlamendi ja rahvusparlamentide, valitsuste ja Euroopa Komisjoni esindajate foorumil.

Suurem osa ühenduse liikmesriikidest suhtub uude põhiseadusse pooldavalt.

“Euroopa Liidu põhiseaduse kavand on väärtuslik ja raske töö. See on ajalooline samm Euroopa joaks ning kõik liikmesriigid võidavad sellest,” ütles Kreeka välisminister George Papandreou ajakirjanikele.

Samas on veel ruumi vastuväideteks. Suurbritannia soovib vaielda punktide üle, milles kutsutakse maksu- ja majanduspoliitika ühtlustamisele.

EL-i liikmesriikide valitsustel on lõpliku sõna õigus dokumendi sõnastuse üle läbirääkimistel, mis algavad oktoobris Itaalias.

Kreeka koondas tippkohtumise julgeoleku tagamisele 16.000 sõdurit ja politseinikku, et seista vastu võimalikele protestiaktsioonidele.

Neljapäeval Porto Carrase lähedal Thessaloniki sadamalinnas toimunud meeleavaldused olid aga rahumeelsed ja mõõdukad. Reedeks on kavandatud uusi proteste.

Euroopa Liidu liidrid leppisid neljapäeval kokku suuremate summade kulutamises laieneva ühenduse välispiiride kaitsmiseks ebaseaduslike immigrantide vastu, kuid ei toetanud Suurbritannia plaani luua konfliktipiirkondades põgenike jaoks spetsiaalsed turvatsoonid.

Euroopa Komisjoni president Romano Prodi tervitas otsust kulutada 140 miljonit eurot EL-i välispiiride kaitsmiseks.

Suurbritannia, keda toetasid Taani ja Holland, tegi ettepaneku pilootprojekti käivitamiseks põgenike turvaalade loomiseks konfliktikolletes.