Täpsemalt rääkis sellest Tšehhi välisminister Tomáš Petříček, kelle sõnul on Euroopa Liit Venemaa otsusest teadlik, aga ei kavatse Venemaale selle kaudu survet avaldada.

„Praegu oleme me rohkem meelestatud dialoogi otsimisele, mitte surve avaldamisele, nagu seda teeb Venemaa ise,” ütles Petříček.

Sama kinnitas ka Rumeenia välisminister Teodor Meleșcanu, kes kinnitas, et uusi sanktsioone ei ole vaja ka ukrainlastele. „See tekitab probleeme Ukraina enda jaoks,” ütles Meleșcanu, jättes täpsustamata, kus ta probleeme näeb.

Ukraina seisukoht on teine. Kiiev kutsus Euroopa Liitu survet Venemaale suurendama. Osa Euroopa riike on siiski sanktsioonide karmistamise poolt.

Sellest teatas näiteks Leedu välisminister Linas Linkevičius. „See (Vene passide jagamine) on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine. Me leppisime kokku, et rahvusvahelise õiguse edasised rikkumised peavad viima uute sanktsioonideni,” ütles Linkevičius.

„Me peame kehtestama isiklikud sanktsioonid venemaalaste vastu, kes on selle otsuse langetamises osalenud, ning võtma vastu otsuse, et EL ei tunnusta neid passe,” ütles Eesti välisminister Urmas Reinsalu.

Sanktsioonide kehtestamiseks on Euroopa Liidus vaja konsensust, mida seni ei ole.