EL ähvardab Moskvat sanktsioonidega

Euroopa Liit võib kehtestada Venemaale rängad sanktsioonid, kui Moskva ei loobu sõjakast suhtumisest 1. mail liiduga ühinevate Ida-Euroopa riikide suhtes, kirjutas laupäeval Briti ajaleht Guardian.

Briti välisminister Jack Straw ja tema ametivennad kavatsevad saata Vene presidendile Vladimir Putinile sõnumi, et Moskva niigi probleemsed suhted EL-iga kannatavad veelgi, kui Venemaa ei revideeri oma negatiivset lähenemist Euroopa Liidu laienemisele ning ei kohtle uustulnukaid samadel alustel teiste riikidega.

Välisministrite esmaspäevasel kohtumisel püütakse ajalehe teatel lõpetada kuid kestnud ummikseis, hoiatades avalikult “tõsise mõju” eest suhetele.

Euroopa Komisjon juba uurib võimalust rakendada kaubandussanktsioone, mis sarnanevad EL-i ja USA vaidlustes rakendatud meetmetele.

Euroopa Liidu eesistuja Iirimaa on kulutanud nädalaid, püüdes murda Moskva vastupuiklemist mõttele, et kaheksa Nõukogude Liidu mõjusfääris olnud riiki kuuluvad peagi rikkasse ja mõjuvõimsasse organisatsiooni.

Poola, Ungari, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Sloveenia, Slovakkia saavad koos Malta ja Küprosega EL-i täieõiguslikuks liikmeks 1. mail.

Kümne uustulnuka välisministrid kohtuvad esmaspäeval Brüsselis oma 15 ametivennaga.

“See on kiireloomuline küsimus, kuna see tuleb lahendada 1. maiks. Seega peame saatma kindla sõnumi,” ütles üks EL-i diplomaat.

Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine toimub Moskvas mais või juunis.

Venemaa on vastu asjaolule, et partnerlus- ja koostöölepe EL-i praeguste liikmetega peab laienema ka kümnele uustulnukale.

See tähendab, et näiteks Poola ja Slovakkia kompaniid saavad eksportida oma toodangut Venemaale varasemast madalamate tariifidega.

Ministrid rõhutasid, et senised lepped tuleb tingimusteta laiendada kõigile 25 riigile.

Venemaa esitas läinud kuul 14 nõudmist, kaitsmaks oma majandushuve selliste meetmetega nagu impordikvootide tõstmine ja suuremad enamsoodustustariifid. Venemaa nõuab ka oma kodanike viisavaba lubamist EL-i.

Ühenduse praeguste ja peatsete liikmesriikide suursaadikud Moskvas kutsuti Vene välisministeeriumi, kus neile esitati põhjalik ülevaade Moskva muredest EL-i laienemise võimalike negatiivsete tagajärgede üle.

Kahepoolne kaubavahetus ulatus mullu 78 miljardi euroni.

Euroopa Liit kaalub karmimat joont Venemaaga ka seetõttu, et hoolimata Putini lubadustest jätkata reforme, tekitavad endiselt muret sellised küsimused nagu Tšetšeenia ja ajakirjandusvabadus.

Euroopa Komisjon kutsus sel kuul EL-i rõhutama Moskvale, et ühenduse partnerlus Venemaaga peab põhinema jagatud väärtustel ja ühistel huvidel, mis hõlmab ka avameelset arutlust Venemaa igasuguse tegevuse üle, mis on vastuolus Euroopa väärtustega, sealhulgas inimõiguste, ajakirjandusvabaduse ja keskkonnakaitse koostöö valdkonnas.

Ärritust on põhjustanud ka Venemaa soovimatus ühineda Kyoto kliimaprotokolliga.

Veel üheks “tundlikuks” valdkonnaks on Euroopa Liidu poliitika Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Ukraina, Valgevene ja Moldova suunal.