USA president Donald Trump nimetas Kimi öist avaldust „väga heaks uudiseks Põhja-Korea ja kogu maailma jaoks“. Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina jt tervitasid seda kui positiivset sammu poolsaare tuumavabaks muutmise teel.

Ja kuigi see võib ka tõsi olla, märgib Robbins, on see kahtlemata ka Põhja-Korea juhi kaval lüke.

Aasia ekspert juhib siinkohal tähelepanu Põhja-Korea uudisteagentuuri KCNA teate sõnastusele:„Alates 21. aprillist peatame kõik tuuma- ja mandritevaheliste ballistiliste rakettide katsetused.
Tegemaks seda läbipaistvalt, sulgeme oma maa põhjaosas asuva tuumakatsetuste koha.“

„Ta ei anna oma relvi ära ega luba ka loobuda oma lõhkepeadest, mis tal võivad juba olla. Tegemist on pelgalt katsetuste peatamisega,“ ütles Robbins. „Veel enam, teadaanne algas loeteluga sõjalistest edusammudest juhtiva diktaatori ajal.“

„Me oleme saavutanud kriitiliste eesmärgi tuumakatsetuste, maa-aluste tuumakatsetuste, tuumarelvade miniaturiseerimise ning suuremahuliste tuumarelvade ja nende tarneseadmete väljatöötamisel,“ vahendas riiklik uudisteagentuur KCNA.

Antud avaldus ei loo Kimist kuvandit kui edukast ja kaitsvast liidrist mitte ainult oma rahvale, vaid tuletab ka maailmale meelde, et ta ta tüürib tuumariiki ja asub järgmisel nädalal toimuval tippkohtumisel Lõuna-Koreaga läbirääkimisi pidama jõupositsioonilt.

Otsus teha avaldus nüüd, mitte oodata peatsete kõnelusteni, ei ole samuti kokkusattumus, vaid hoolikalt kavandatud, vältimaks, et Kimist jääb tippkohtumisel, aga ka nii kodumaal kui mujal nõrk mulje, mis justkui viitaks, et teda survestati kokkuleppele minema.

Öine teadaanne jätab aga mulje, et ta võtab diplomaatilist protsessi tõsiselt, märkis Robbins.

Analüütiku sõnul oli kõige olulisem osa osa diktaator Kimi avaldusest aga üks selle peaaegu viimastest lõikudest, milles ta rõhutas, et võimsa riigina tuleks neil keskenduda „sotsiaalmajanduslikule arengule“, mida ta kirjeldas kui partei „uut strateegilist suunda“.

Aastaid on Põhja-Korea juhindunud „byungjini“ poliitikast, mis sätestas üheaegselt nii sõjaväelise kui majandusliku arengu, aga tänane avaldus märgib eelduste kohaselt olulist muudatust, kus põhirõhk on inimeste heaolu suurendamisel, mitte militaarvõimekusel.

„Tõsiasi on, et rahvusvaheliste sanktsioonide all ägav Põhja-Korea on omadega hädas ja tuumarelvadega juba rahvast ära ei toida,“ tõdes Robbins. „Jäämaks võimule, tuleb inimesi toita ja edendada majandust.“

„Kuigi seda teadaannet võib ettevaatlikult tähistada kui edusammu, teeksime tõsise vea, arvates, et Kim on hakanud järele andma,“ hoiatas ta. „Aasta jooksul on ta tugevdanud oma (raketi-)arsenali ja korraldanud Põhja-Korea võimsaima tuumakatsetuse: kui sellest saab üldse mingi järelduse teha, siis pigem seesuguse, et ta asub läbirääkimisi pidama tugevamalt positsioonilt, kui tal oli varem“.