Kümme briti eksperti, kellest enamus töötab valitsuste, ettevõtete või ÜRO konsultantidena, arvasid, et Ühendriigid ja Suurbritannia ei suuda Julgeolekunõukogus läbi suruda uut resolutsiooni, mis Iraagi ründamiseks volitused annaks.

Hoolimata USA ütlustest, et Washington võib Iraaki ka üksi rünnata, arvasid kõik küsitletud, et London saadab ikkagi ka oma väed Ühendriike toetama.

“Nad ründavad kindlasti, nad ründavad peaaegu kindlasti ilma resolutsioonita ja kindlasti koos Suurbritanniaga,” ütles Toby Dodge, Warwicki ülikooli Iraagi-asjatundja.

Neli vastajat arvas, et pealetung Iraagile algab 17. märtsi nädalal, viie arvates 24. märtsi nädalal ja ühe arvates võib see alata ükskõik millisel märtsi nädalal.

Ükski ekspert ei uskunud, et sõja algus võiks lükkuda kaugemale kui aprillini.

“Välja on saadetud nii palju vägesid, nende kohalhoidmine maksab raha, poliitiline hoog on sees — seda kõike on võimatu suveni säilitada,” selgitas Daniel Neep, Kuningliku Ühendatud Teenistuste Instituudi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika programmi juht.

On oletatud, et Briti peaminister Tony Blair võib sõjaplaanidest taanduda, sest on ÜRO toetuseta sõja alustamisele kodumaal ulatuslikku vastuseisu kohanud.

“See on ainult tähelepanu kõrvalejuhtimise võte,” väitis Dodge. “USA läheks sõtta ilma Briti sõjalise toetuseta, Blair aga on otsustanud minna ka teise ÜRO resolutsioonita.”

See tähendab, et sõja algus sõltub peamiselt vaid sellest, millal Pärsia lahe piirkonda kogunenud väed on valmis sissetungi alustama, kinnitavad eksperdid.

“Me oleme nüüd staadiumis, kus, kui just Julgeolekunõukogus midagi tõeliselt üllatavat ei juhtu, suunavad ajavalikut operatiivkaalutlused,” leidis Oxfordi ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Neil MacFarlane.

Mõnede arvates tähendab see, et kohe on oodata USA presidendi George W. Bushi sõjakuulutust.

“Nad teevad seda järgmisel nädalal,” ütles Lancasteri ülikooli teadur Tim Ripley.

“President on pidanud liiga palju kõnesid ja ennast nurka ajanud. Ta ei saa seda tegemata jätta.”