Julgeolekuekspert Joakim Braun ja ajaloolane Lars Gyllenhaal kirjeldavad oma raamatus „Venemaa eliitüksus“, kuidas Venemaa on viimastel aastatel investeerinud mitme erineva miniallveelaeva arendamisesse. „Moskva on hakanud märgatavalt panustama veealustesse objektidesse ja veealustesse relvadesse. Seda tehakse isegi suuremas ulatuses kui Nõukogude Liidus,“ ütles Gyllenhaal usutluses ajalehele Svenska Dagbladet.

Venemaa illegaalne allveetegevus Rootsi vetes ulatub tagasi külma sõja aegadesse. Tähelepanuväärseim vahejuhtum pärineb 1981. aastast, mil toona Nõukogude Liidu allveelaev U137 sõitis Karlskrona  lähedal karile.

Eelmisel aastal kirjutas Venemaa uudistekanal Ria Novosti, et Malakhit (allveelaevu ehitav firma) töötab uut tüüpi miniallveelaevade kallal. Firma esindaja sõnul ei ole nende alused mõeldud lihtsalt nii-öelda „hit and run“ missioonideks. „Neil on mitmesuguseid rakendusi, näiteks  suudavad nad kanda rakette ning torpeedosid,“ ütles Alexander Terenov toona Riale.

Ekspertide sõnul on väga oluline ka tõsiasi, et Vene firma omanduses olev tankerlaev NS Concord viibis alates kolmapäevast Stockholmi saarestiku lähistel rahvusvahelistes vetes. Alus püsis peaaegu kogu aeg samas kohas. See võib tähendada, et tankerit kasutati tugilaevana ja miniallveelaev lasti välja selle "kõhust".