EKRE-t hõlmav kolmikliit lõi oma koalitsioonileppega välismeedia kihama

 (510)
EKRE-t hõlmav kolmikliit lõi oma koalitsioonileppega välismeedia kihama
EKRE juht Mart HelmeFoto: Ilmar Saabas

Teade valimistejärgse aja poliitika kulminatsioonist ehk Keskerakonna, EKRE ja Isamaa (KEI) koalitsioonileppe avalikustamisest leidis tähelepanu kõikides suuremates rahvusvahelistes uudisteagentuurides. Idanaabrite huvi oli aga kesine.

Agence France-Presse (AFP) uudisteagentuur peakontoriga Prantsusmaal kirjeldab läbirääkimisi ülevaatlikult, juhtides tähelepanu, et Keskerakonna juhil Jüri Ratasel õnnestus sõlmida lepe paremäärmusliku EKREga, hoolimata viimase pihta käivatest süüdistustest „ksenofoobiast ja sümpaatiast natside suunal“.

Agentuur märgib, et vastuolulise lükkena tõrjuti valimiste võitja liberaalne Reformierakond eelmisel kuul valimiskõnelustelt „näilise põhjusega“ kõrvale ja selle asemel asus vasaktsentristlik peaminister läbirääkima „paremäärmusliku, Euroopa Liidu vastase EKRE-ga“.

„Tehing tähendab, et paremäärmuslus on esimest korda jõudmas valitsusse Eestis, mis vabanes pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal, ja see põhjustab inimestes rahulolematust, sh meeleavaldusi tänavatel,“ vahendab uudisteagentuur.

Seotud lood:

Agentuur kirjeldab ka meie väikese juudikogukonna muret äärmusliku EKRE valitsusse lubamisele, tuues välja selle avalduse pärast siinse pearabi Shmuel Koti verbaalset ründamist, märkides muu seas, et EKRE portaal „Uued Uudised“ teatas, et juhtunu näol oli tegemist „valeuudisega“.

AFP lisab ka, et aborte riikliku rahastuseta ei jäeta, kuigi EKRE seda soovis.

Naispeaministrit ei tule

USA majanduskanal Bloomberg toob välja, et parempopulistlike jõudude valitsusse jõudmine „ähvardab veelgi enam murendada ühtsust maailma suurima kaubandusbloki Euroopa Liidu sees, kus rahvuslastest poliitikute esilekerkimine on tekitanud vaidlusi küsimustes alates migratsioonist demokraatlike standarditeni“.

Äriportaal vahendab, et EKRE võrdles hiljuti Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga, lubades taastada kodumaa suveräänsuse, ja hakkab koalitsioonileppe kohaselt õige pea tüürima Eesti rahandusministeeriumi.

Äramärkimist leiab ka Raimond Kaljulaidi lahkumine keskfratsioonist, ent tõdetatakse, et sellest ei piisa koalitsiooni vältimiseks: seda hinnangut jagab Reformierakonna juht Kaja Kallas, kellele küll anti õigus valitsuse moodustamiseks, aga kes ei usu enam ka ise, et temast võiks saada Eesti esimene naispeaminister.

Loe veel

Telekanal Deutche Welle peakontoriga Saksamaal tõdeb samuti, et Eesti oma esimest naispeaministrit ei saa, sest sotsiaaldemokraatidega ei ole Reformierakonnal võimalik üheskoos enamuskoalitsiooni moodustada. „Ülimalt natsionalistlik ja euroskeptiline EKRE on pannud mõõdukad muretsema alates selle asutamisest 2012. aastal. EKRE toetab samasooliste tsiviilpartnerluse kaotamist ja on vastu kohustuslikele Euroopa Liidu pagulaskvootidele,“ märgib Deutche Welle.

Abielureferendum tuleb

USA uudisteagentuur Reuters juhib tähelepanu, et peaminister Jüri Ratas murdis oma lubaduse tõrjuda immigratsioonivastane partei valitsusest, asudes sellega hoopis ise koalitsiooni moodustama.

„36-leheküljeline koalitsioonilepe hõlmab EKRE ranget sisserändepoliitikat ja lubab, et Eesti ei võta enam vastu ühtki pagulast Euroopa Liidu kvootide teel,“ märgib uudisteagentuur.

Ühtlasi kirjutab Reuters, et läbirääkimistel suudeti kokku leppida, et arendatakse otsedemokraatiat ja hakatakse laialdasemalt kasutama referendumi võimalust: esimesena, 2021. aastal lubati rahvahääletusele tuua küsimus, kas abielu tuleks põhiseadusesse kirjutada kui ainult mehe ja naise vaheline liit.

USA uudisteagentuur Associated Press (AP) aga teatab, et EKRE tugev natsionalistlik retoorika ja kasvav populaarsus alates selle loomisest 2012. aastal on murettekitav, ennekõike siinse etnilise vene vähemuse jaoks.

Toronto Ülikooli ajaloo professor, Eesti päritolu Andres Kasekamp ütles uudisteagentuurile, et EKRE tõus viib juba täna „avaliku arutelu vulgariseerumiseni“ ja Eesti ühiskonna polariseerumiseni.
Võitmaks hääli, oli partei valmis külvama „sisserändajatevastast ja homofoobset hüsteeriat”, väitis ta. „Ilma kahtlusteta saab Eesti rahvusvaheline maine kahjustada, kui riiki hakatakse ebaõiglaselt paigutama samasse paati Ungari ja Poola illiberaalsete valitsustega.“

Venelaste huvi leige

Idanaabrite meediat jälgivatel inimestel suurt aimu Eesti koalitsiooniläbirääkimistest ei ole, sest sealt ühtki põhjalikku ülevaadet eilsetest sündmustest ei leia. Huvitaval kombel leidis Venemaal kajastust hoopis endise Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare Facebooki-postitus, milles viimane paistab kutsuvat üles koalitsiooni EKREga vältima.

„Ma kuulsin, et Vene saadikutel polevat mingit võimalust EKRE+Keskerakonna+Isamaa koalitsioonile vastu astuda. Nii olevat väitnud Yana Toom. See ei ole õige,“ kirjutas Savisaar. „Vene saadikutel on just nii palju hääli, nagu vaja. Riigikogu Keskfraktsioonis on Kravtsenko, Stalnuhhin, Jufereva, Repinski, Dmitrijev, Korb. Lisame ka Kaljulaiu ja ongi seitse inimest, kelle häältest sõltub, kas seda koalitsiooni tuleb või ei tule. Toom veel lisahääleks. Tuleb õppida lugema seitsmeni!“