EKRE Põlissoomlasest sõber: Soome peab Schengeni alast lahkuma ja moodustama viisavaba tsooni Venemaaga

 (281)
EKRE Põlissoomlasest sõber: Soome peab Schengeni alast lahkuma ja moodustama viisavaba tsooni Venemaaga
Olli KotroFoto: Ints Kalninš, REUTERS

Parempopulistide kohtumisel Tallinnas käinud Põlissoomlaste europarlamendi kandidaat Olli Kotro andis intervjuu Vene propagandaväljaandele EurAsia Daily, milles väljendas vastuseisu NATO-le ja Venemaa-vastastele sanktsioonidele ning arvas, et Soome peaks lahkuma Schengeni alast ja moodustama viisavaba tsooni Venemaaga.

Kotrolt küsiti kõigepealt, miks on kuni 80 protsenti soomlastest NATO-sse astumise vastu.

„Soomlased on rahumeelne rahvas, kes hindab oma maad ega taha võõrvägesid oma pinnale. Soomlased ei taha, et keegi kasutaks nende territooriumi kolmandate osapoolte omakasupüüdlikes huvides. Soomlastel on geopoliitika ja geostrateegia tähendusest karm kogemus. Mõned Soome poliitikud on reaalsusest väga kaugel, eriti Koonderakonna omad. Rahval on täielik arusaam sellest, et Soome ei saa loota võõrale abile ja et meie regionaalne kaitsesüsteem on kõige efektiivsem. Koostöö NATO-ga ja rahvusvahelised väed Soome territooriumil annavad vastuolulisi signaale ega paranda julgeolekualast olukorda,” ütles Kotro.

Järgmisena viitas Vene väljaanne Soome ajalehes Maaseudun Tulevaisuus avaldatud küsitluse andmetele, mille järgi on üle 40% soomlastest Venemaa-vastaste sanktsioonide vastu, sealhulgas Põlissoomlaste ja Keskerakonna toetajatest on sanktsioonide vastu üle 50%.

Seotud lood:

Kotro teatas selle peale, et sanktsioonid on eriti kahjulikud soomlastele ja kahjud on miljardites. „Krimmi sündmused ei ole soomlastega kuidagi seotud,” ütles Kotro. „Eriti Ida-Soomes on tõsiselt kannatada saanud Soome põllumehed. Paljud ei saa aru, miks nemad peavad kannatama olukorras, mis ei ole üldse seotud soomlaste ega Soomega. Nagu mulle ütles üks välissaadik Helsingis, on „naljakas, kuidas EL-i liige Soome langetab tihti otsuseid oma enda huvide vastu”. On silmnähtav, et soomlastele on juba saanud selgeks poliitilise olukorra tõeline iseloom. Soome triivib koos EL-i suurte riikidega olukorda, kus on vähem isiklikku ruumi. EL-i ideoloogia on kahjuks saanud kõrgemaks rahva mõistusest. Soome põllumeeste olukord muutub iga päevaga üha halvemaks, aga Soome juhtkond ignoreerib riigi põllumajanduse huve. Miks Soome põllumehed peavad kannatama olukorra pärast, milles nad ei ole kuidagi osalised?”

Soome-Vene suhteid hindas Kotro headeks, kuigi tema arvates on olemas väike stagnatsioon. Venemaad peab ta eriliseks partneriks, kellega kahepoolseid suhteid arendada. Kotro tahab, et Soome oleks Venemaa jaoks ligitõmbav. Vene ja Soome kõrgkoolid peaksid rohkem koostööd tegema, samuti peaksid Soome kõrgtehnoloogiaettevõtted tegema koostööd Vene omadega, et saavutada paremaid tulemusi ülemaailmsetel turgudel.

Eurasia Daily küsis Kotro konkreetsete ideede kohta Soome-Vene suhete arendamiseks.

Kotro pakkus välja Vene-Soome ülikooli, mida finantseeritaks valituste vahelisest fondist, sest näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal selline juba on.

„Edasi: Soome peaks lahkuma Schengeni kokkuleppest ja looma koos Venemaaga erilise viisavaba tsooni Ameerika süsteemi ESTA stiilis. Selle süsteemi raames võivad mõlemad riigid – Soome ja Venemaa – vastu võtta kuni 10 000 inimest erilisse viisavaba režiimi nimekirja valitsuste vahelise kokkuleppe alusel. Näiteks Soome või Venemaa kodanik, kes on nimekirja sattunud, võib reisida riikide vahel internetis avalduse esitamise alusel,” rääkis Kotro.

Loe veel

Kotro sõnul peaks Vene-Soome suhteid vaatlema laialdase partnerlusena erinevatel ühiskondlikel tasemetel. Vene ja soome iseloomus on palju ühist, ei ole raske ühist keelt leida, leiab Kotro, kelle sõnul ei ole omavahelistes suhetes vaja võõraid elemente. „Soome on valmis dialoogiks Venemaaga ilma instruktsioonideta Brüsselist. Siin usaldan ma soomlasi ja venelasi. Samuti on selge, et Ungari ja Itaalia arendavad kahepoolseid suhteid Venemaa ja Hiinaga. Nendes riikides on paremini kui Soome aru saadud, misasi on välispoliitika,” lausus Kotro.

Vastuseks palvele hinnata aastatel 1956-1982 Soome president olnud Urho Kekkoneni tööd ütles Kotro, et Kekkonen oli suur riigitegelane ja legend. Range neutraliteedipoliitika vastas Kotro sõnul Soome huvidele. „Paljud soomlased igatsevad tagasi aega, kui Soome oli rikas, meil oli oma valuuta, mingit terrorismiohtu ega migratsiooniprobleeme ei olnud,” ütles Kotro.