“Käisime just kõrval turismikülas Kamposes, mida tuli eile räsis. Tuli jõudis majade ja hotellideni, kuid peatati meetreid enne peatänavat,” rääkis ta Delfile ning lisas,et hotellide ja restoranidega ääristatud peatänav asub kohe mere ääres.

“Need kohalikud, kes jäid Kamposesse tuld kustutama, olid täna päris zombid ja pea valutas kõigil,” nentis ta.

“Tuletõrjujad tegelesid eile terve õhtu ja öö läbi sellega, et peatada tuli enne teeäärseid maju, kus on 50-60 apartment-hotelli ning umbes 40 restorani. Majadest, mis jäid teest kõrgemale, põlesid päris paljud.”

Kõik ligi 1500 turisti Kamposest evakueeriti, nendest ligi 400 jõudis ka Maksimovi kodukülla Ormosesse, kus tavapäraselt elab vaid 150 inimest. “Siin külas on kuus või seitse kõrtsi, neil oli eile õnnelik õhtu, turistidel polnud kuskil mujal olla, istusid kohvritega restoranides.”

Maksimov ise käis esmaspäeva õhtul iga veerand tunni tagant väljas vaatamas, kust suunast tuul puhub. “Kui Kamposest oleks hakanud tuul siiapoole puhuma, siis oleks pidanud midagi ette võtma hakkama,” tunnistas ta.

Lõunarannikule jõudsid tulekahjud esimest korda pärast 1991. aastat. “Tavaliselt on põlenud saare teine ots ja enamasti on tegemist olnud süütamistega.” Kohalikud suhtusid tulekahjusse senikaua rahulikult, kuni oht oli saare teises otsas.

“Käisin kohvikus ja ega nad vägisõnadega tagasihoidlikud ei olnud. Oliivipuu hakkab oliive kandma alles siis kui ta on vähemalt 200 aastat vana. Inimesed, kes siin elavad, istutavad noori oliivipuid mõttega, et järeljäreljäreltulev põlv saab neid oliive kunagi korjata. Teiselt poolt on mingisugused inimesed, kes teades, et nad ei saa maad müüa, kuna seal on puud peal, põletavad need lihtsalt ära,” selgitas Maksimov, miks tulekahjusid süüdatakse.