Hongkongis möllavad ühed ajaloo suuremad meeleavaldused, sest sealsed elanikud kardavad, et neile lubatud vabadusi tahetakse tasahaaval piirata. Nimelt kaalus Hongkongi parlament seaduseelnõu, mis võimaldaks hakata kurjategijaid Hiinale välja andma.

Väljaandmiseelnõu küll tühistati, aga meeleavaldajad nõuavad nüüd laiemat demokratiseerimist. Nad on tänavatel juuni algusest saati meelt avaldanud ja vandaalitsenud.

Nende korrale kutsumiseks on kasutatud vägivalda - mitmed on vigastada saanud ning rahutused on nõudnud ka inimelu. Alles mõni päev tagasi tulistas üks politseinik meeleavaldajat püstolist. Viimane sai tõsiselt haavata. Kolmapäeval sai surma tõenäoliselt telliskiviga pihta saanud mees.

Kolm aastat Hongkongis elanud eestlanna Stina Lill kirjeldab suurlinnas toimuvat kui suurt kannatust, mille tulemused on pöördumatud.

"Kui protestid juunis algasid juunis, uurisin ma väljaandmisseaduse kohta, et mida see endast kujutab ja selgelt oli aru saada, et inimesed, kes on üles kasvanud Briti režiimi ja demokraatiaga, ei lepi Hiina kontrolliga nii lihtsalt. Ma ühinesin mitmeid kordi meeleavaldustega, kui need olid lihtsalt rahulikud kogunemised ja inimesed jalutasid tänavatel, et nende sõna kuulda võetaks. Need olid hästi organiseeritud ja kordagi ei olnud vägivalda ja probleeme," kirjeldas Lill.

Vaatepilt Hongkongi tänavatel

"Inimesed lihtsalt soovisid, et valitsus saaks aru, et selle seadusega saab Hiina saab äärmiselt palju võimu eelmadamaks inimesi, kes elavad Hong Kongis ja on Hiinavastased."

Surnud ringil lõppu ei paista

Kuigi südames sooviks ta meeleavaldusega ühineda, siis ühest hetkest on ta proteste vältinud, sest need ei ole enam ohutud. "Igal nädalavahetusel lastakese pisargaasi ning arreteeritakse inimesi, kes kannavad maske ja võtavad osa protestidest," selgitas ta.

Avalikel üritustel näomaskide kandmise keelu kehtestamiseks kasutas sealne valitsusjuht Carrie Lam koloniaalajast pärit eriolukorra seadust, minnes nii mööda rahva poolt valitavast parlamendist. Hiina nimetas seesugust meedet hädatarvilikuks.

"Ei ole kahtlustki, et politseil ei ole kontrolli ja austust linna üle ja aina rohkem on inimesed politsei vastu. Isegi Halloweeni ajal, mis on tavaliselt täis lahedaid pidusid ja kostüümides inimesi, oli politsei esimene lahendus lasta pisargaasi, sest nad ei oska rahvast kontrollida," kirjeldas Lill.

"Iga kord, kui politsei kasutab ülemäärast jõudu siis rahvas saab veel rohkem vihaseks ja siis nad peavad veel rohkem jõudu kasutama. See on nagu surnud ring ja seda ei oska näha kuidas see kõik lõppeb," kirjeldas ta.

"Terve linn kannatab selle all ja tulemused on pöördumatud. Turism on langenud, sest inimesed ei julge enam külastada Hong Kongi. Väikepoed peavad oma ettevõtted kinni panema ja kui linnas ringi jalutada, on näha, kui palju kõik on muutunud. Ma ei kujuta ette, mis võib toimuda 70-80 aastase vanahärra peas, kellel on oma pood olnud aastakümneid ja nüüd ta peab selle sulgema. Väga kahju on nendest inimestest," kirjeldas Lill.

Arvamused erinevad

Lille tutvusringkonnas on mitmetel peredel tugevad vastuarvamised ja peredki on omavahel tülli läinud. "Noored on demokraatia poolt ja nende vanemad tihti Hiina pooldajad ja soovivad, et need protestid lihtsalt lõppeksid, mis iganes moel. Noorte mentaliteet on Laam Chow, mis tõlkes tähendab "põleme koos". Nad on valmis oma elu eest võitlema, sest nad arvavad, et neil ei ole tulevikku, kui Hiina võtab Hongkongi üle," selgitas Lill.

Lill ise elab Hongkongi lääneosas Kennedy Townis ja kõige jõhkramate rahutustega ta kokku ei pea puutuma. "Kui metroo on kinni, saan jalgsi tööle minna. Turvalisuse pärast ei ole ma pidanud muretsema ja alati loodan, et ka minu sõpradel ja tuttavatel oleks kõik hästi. Toidupoed, mis ei ole protesti piirkondades, on ka lahti."

Samas on tema sõnul hämmastav näha, kui kiiresti Kennedy Townis rahutustega kaasnevate probleemidega tegeletakse. "Organiseeritakse uued transpordivõimalused ja kiiresti värvitakse üle graffitid. Minu mõned kollegid elavad TST või Wan Chai piirkonnas ja nendel on tihti raskusi poes käimisega ja tööle minemisega. Läbi konditsioneeri tuleb neil vahel pisargaas ka tuppa," kirjeldas Lill.

Vaatepilt Hongkongi tänavatel

"Meil oli just üks sugulane külas ja ta ei oleks osanud arvata, milline olukord tegelikult on. Kui vältida kindlaid piirkonde, siis tundub, et kõik on korras ja elu läheb edasi nagu ikka. Tuleb lihtsalt kogu aeg kursis olla uudistega ja ümbruskonnas toimuval silm peal hoida," selgitas Lill..

Samas ei saa tema sõnul meediat sajaprotsendiliselt usaldada. Raske on teha vahet tõel ja valel. Ise jälgib ta toimuvat Twitteri vahendusel, kus pidevalt meeleavaldust kajastatakse.

"Ma kohe kindlasti ei nõustu, et see, mida protestijad teevad on õige. Nad on ka üle piiri läinud. Aga valitsus ja riigijuhid peavad leidma mingi muu võimaluse kuidas seda olukorda lahendada, sest nagu näha, siis vägivald ei ole see õige lahendus."

"Äärmiselt kahju on näha, kuidas linn on mõne kuuga muutunud. Siia kolides oli Hongkong täis võimalusi, äärmiselt ohutu ja aastast aastasse läks linnal paremini. Kordagi ei oleks osanud arvata, et Hongkongist võib saada selline paik. Eks iga nädal ole uus ja mõnikord on rahulikum, aga mõnikord lähevad asjad väga käest ära. Inimesed üritavad oma igapäevaeluga toime tulla ja teevad selleks vajalikud muudatused," lõpetas Lill.